Высшим органом управления объединения является общее собрание членов, которое принимает решения о внесении изменений в устав, назначает и исключает членов правления, утверждает бюджет на финансовый год. При организации общего собрания действуют правила, также вытекающие из закона, с которыми должны быть ознакомлены члены правления.
24 мая 2020 года вступила в силу поправка к закону, которая в будущем позволяет объединениям облегчать свою работу посредством электронных собраний. См. резюме здесь: Гражданские объединения и электронные собрания
Созыв общего собрания в некоммерческом объединении
- общее собрание созывается правлением некоммерческого объединения;
- правление уведомляет членов о проведении общего собрания не менее чем за семь дней, если более длительный срок не предусмотрен уставом. В уведомлении должны быть указаны время, место и повестка дня проведения общего собрания некоммерческого объединения.
- если после отправки уведомления изменяется повестка дня, и подлежат обсуждению также другие вопросы, то должно быть отправлено повторное уведомление, исходя из правила семи дней или, если уставом установлен более длительный срок, то из него. В противном случае общее собрание не может принимать решения по добавленным вопросам.
Общее собрание принимает решения по следующим вопросам:
- изменение устава некоммерческого объединения (в том числе изменение названия объединения);
- назначение и исключение членов правления;
- избрание и исключение уполномоченных;
- совершение сделки с членом управления или иного органа, предусмотренного уставом;
- утверждение бюджета некоммерческого объединения на финансовый год;
- роспуск, слияние и разделение объединения.
Проведение и протоколирование общего собрания
- в устав можно включить требование кворума общего собрания: определить, сколько членов некоммерческого объединения должно присутствовать, чтобы общее собрание имело право на принятие решений;
- в общем собрании может участвовать и голосовать каждый член некоммерческого объединения или его представитель на основании письменной доверенности. Проверьте устав объединения на наличие каких-либо ограничений для представителей. Доверенности представителей прилагаются к протоколу;
- протоколируется общее собрание, в протокол вносятся время и место проведения собрания, повестка дня общего собрания, количество членов некоммерческого объединения (изменение вступило в силу 24.05.2020), итоги голосования, принятые решения и другие важные обстоятельства;
- в протокол также по требованию несогласного члена некоммерческого объединения вносится суть его несогласия, под которой должно подписаться само несогласное лицо;
- протокол подписывается секретарем и председателем общего собрания некоммерческого объединения;
- неотъемлемой частью протокола является список членов общего собрания с подписью каждого (если есть члены, которые не присутствуют физически, но участвуют через какое-либо электронное устройство, то их подписи не нужны, и их имена вносит председатель собрания — обновление от 24.05.2020) и представленные на общем собрании письменные предложения и заявления;
- решение общего собрания считается принятым, если за него проголосовало более половины членов некоммерческого объединения, принявших участие в собрании, или их представителей, если уставом не предусмотрено большего количества голосов.
- по истечении 14 дней с окончания общего собрания протокол должен быть доступен членам объединения.
Принятие решения некоммерческим объединением без созыва общего собрания:
- в этом случае собрание вообще не проводится, а членам просто направляется проект решения на голосование;
- такой вариант можно использовать, если это не запрещено уставом объединения;
- с изменением, вступившим в силу 24.05.2020, исчезло прежнее требование о письменном собрании, по которому все члены объединения должны проголосовать за это решение;
- решение считается принятым, если за него отдано более половины голосов, при условии что законом или уставом не установлено требование о более высоком большинстве голосов;
- для голосования по подготовленному решению или проекту членам объединения необходимо предоставить не менее семи дней (если уставом не предусмотрен более длительный срок);
- если требование кворума для проведения общего собрания установлено в уставе некоммерческого объединения, оно распространяется и на подобные решения принимаемые электронно;
- NB! Переходный период для изменения устава и упрощения принятия решений в ситуации ограничений. Если уставом некоммерческого объединения предусмотрено, что решение без созыва собрания может быть принято только при условии, что все члены за (т.е. copy-paste из текста старого закона), то:
- до 31.10.2020, несмотря на это, применялось общее требование нового закона (не менее половины отданных голосов должно быть за);
- если объединение хочет изменить этот пункт в уставе, необходимо провести общее собрание и обсудить новую редакцию устава;
- если объединение не изменило редакцию устава до 31.10.2020, в дальнейшем будет действовать текущая редакция устава.
Смена членов правления в некоммерческом объединении
Если для некоммерческого объединения избрано новое правление, запись в электронном коммерческом регистре также следует изменить.
Для внесения изменений в регистр необходимо представить протокол и решение общего собрания объединения.
При внесении записи о смене членов правления в электронный коммерческий регистр необходимо, чтобы все новые члены правления подписались под ней. Основанием для изменения состава правления является протокол общего собрания некоммерческого объединения. Если на общем собрании решились и другие вопросы, то в регистр должно быть представлено отдельное решение из протокола общего собрания, где указывается, кто из членов правления некоммерческого объединения был исключен или вышел в отставку, и кто был избран в качестве новых членов. Протокол и решение общего собрания должны быть подписаны председателем и секретарем собрания.
См. здесь, как внести изменения в составе правления в электронный коммерческий регистр: Смена членов правления на Портале предпринимателей.
Изменение устава:
- внесение изменений в устав входит в компетенцию общего собрания, все вносимые изменения должны обсуждаться и утверждаться на общем собрании, а затем вноситься в регистр;
- решение общего собрания об изменении устава считается принятым, если за это проголосовало более 2/3 членов некоммерческого объединения, принявших участие в общем собрании, или их представителей, если устав не требует более высокого большинства;
- для изменения цели в уставе требуется согласие не менее 9/10 членов некоммерческого объединения, если устав не требует более высокого большинства. Согласие членов, не присутствовавших на собрании, должно быть дано в письменной форме.
- изменение устава вступает в силу после его внесения в регистр;
- правление некоммерческого объединения вносит заявление в регистр, представляя протокол общего собрания и текст нового устава, на основании которых вносится запись о внесении изменений в текст устава. Новый текст устава должен быть подписан хотя бы одним членом правления.
Инструкция по внесению записи об изменении устава в электронный коммерческий регистр: Инструкция по изменению устава на предпринимательском портале
Часто повторяющиеся вопросы на данную тему
Mis juhtub, kui e-äriregistri registrikaardil (B-kaardil) olevate juhatuse liikmete volituste tähtaeg on möödas, aga MTÜ üldkoosolek pole õigeaegselt kokku tulnud ja uut juhatust valinud?
Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne).
Äriregistri kanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi.
Küll on aga äriregistri kanne oluline ja usaldust tekitav näiteks pangale, projektide menetlejatele jne. Nemad vaatavad, kes on välja toodud äriregistri registrikaardil (B-kaardil) ja loevad õigeks selle inimese juhatuse liikmena, kes on seal kirjas. Kolmandate isikute otsustada on, kas nad aegunud volitustega juhatuse liikmete esindusõigust aktsepteerivad. Üldjuhul nende esindusõigust ei aktsepteerita.
Nii seniste juhatuse liikmete volituste tähtaja pikendamisest, juhatuse liikmete tagasikutsumisest kui ka uute juhatuse liikmete määramisest tuleb viivitamatult teavitada registripidajat. Antud juhul tuleb võimalikult kiiresti kokku kutsuda üldkoosolek ja valida kas uus juhatus või pikendada olemasoleva volitusi. Muudatustest teavitada koheselt ka registrit.
Äriseadustiku § 34 lõigete 2 ja 3 alusel saab heauskne kolmas isik tugineda registrisse kantud asjaoludele, ega pea tunnistama registrisse kandmata asjaolusid. Seda nimetatakse avalikuks usaldatavuseks. Avalik usaldatavus kehtib ka deklaratiivsete kannete suhtes. Tehniliselt on tagatud, et avalik usaldatavus tekib samal hetkel, mil registrikanne on salvestatud registriosakonna jõustunud kannete andmebaasi.
MTÜ juhatus on kaheliikmeline ning ametis olnud üle kahe aasta. Raamatupidamine on ühe juhatuse liikme kanda. Kuu aega tagasi selgus, et teine juhatuse liige tahab mind tagaselja juhatusest välja valida ja võtta asemele uued liikmed. Kas niimoodi saab? Kas teine juhatuse liige võib minule keelata või piirata raamatupidamisdokumentidele ligipääsu?
Juhatuse liikme tagasikutsumise, volituste pikendamise ja uute liikmete valimise otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme tagasikutsumine peab olema üldkoosoleku päevakorras, seda peab koosolekul põhjendama ja otsuse teeb üldkoosolek.
MTÜ juhatuse liikmed on võrdselt vastutavad ja täidavad võrdselt ka kohustusi, st üks juhatuse liige ei saa teisele juhatuse liikmele keelata ega piirata raamatupidamisdokumentidega tutvumist.
MTÜ juhatuses on kaks liiget, üks nendest soovib ennast taandada. Kuidas tuleb tegutseda?
Juhatuse liikmete valimise, tagasikutsumise ja tagasiastumise otsustab ühingu üldkoosolek. Enda taandamiseks (juhatuse liikmest tagasi astumiseks) tuleb juhatuse liikmel esitada üldkoosolekule avaldus.
Põhikirjast tuleb kontrollida, mitu liiget peab kuuluma juhatusse. Kui seal on märgitud, et MTÜl on kaks juhatuse liiget, siis tuleb üldkoosolekul valida liikmeskonna seast uus juhatuse liige. Uus liige peab andma kirjaliku nõusoleku, et ta on nõus kuuluma juhatusse.
Kui üldkoosolek otsustab, et allesjäänud juhatuse liige jätkab üksinda, tuleb muuta esmalt MTÜ põhikirja. Vt. eespoolt, kuidas MTÜ põhikirja muutmine toimub.
Kui aga põhikirjas on juhatuse liikmete arv märgitud vahemikuna 1-3, siis on ainult ühe juhatuse liikme üksi jätkamine põhikirjaga kooskõlas.
Kas MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada või piisab kui on teada, et MTÜ juhatuses on 2 liiget?
MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada ja selle korraldab MTÜ juhatus. e-Äriregistrile tuleb vähemalt kord aastas majandusaasta aruandes teada anda ka ühenduse liikmete arv. Teadmisest, et MTÜ juhatuses on 2 liiget, ei piisa, sest juhatuse liige ei pea olema alati ühenduse liige (v.a kui selline nõue on toodud ära põhikirjas).
Kas MTÜ juhatusse on võimalik valida üksnes MTÜ liiget?
MTÜ juhatusse on soovi korral võimalik valida ka inimene, kes ei ole MTÜ liige. Oluline on selle inimese nõusolek juhatuse liikmeks saada. Kui soovite aga juhatuse liikmeks olemist piirata ja valida sinna ainult MTÜ liikmeid, tuleks selline nõue kirja panna ühingu põhikirja.
Kui üldkoosolekut peetakse tavaliselt kord aastas, aga juhatuse liige tahab ära minna 30. juunil (s.o. näiteks vahetult pärast üldkoosolekut), siis kas ta peab ootama järgmise aasta üldkoosoleku päevakorra välja saatmiseni? Või piisab, et lahkuda sooviv juhatuse liige saadab e-kirjaga liikmetele kirja, et volitused lõppevad ning edasine on juba teiste juhatuse liikmete teha, kuidas ühing edasi toimetab?
|
Olen juba pikka aega olnud MTÜ juhatuses. Ühing enam aktiivselt ei tegutse. Olen teinud ettepaneku ühing likvideerida, aga sellega ei ole teised juhatuse liikmed nõus. Kas ma saan äriregistrist iseennast, kui MTÜ juhatuse liiget, ära kustutada?
Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikmete muutmise (ametisse valimise, tagasikutsumise või tagasiastumise) ja registrikande tegemise aluseks on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus. Kui te ei soovi enam olla juhtuse liige, tuleb teil esitada ühingu üldkoosolekule juhatuse liikmest lahkumise avaldus. Avalduses põhjendage, miks te soovite oma liikmestaatuse lõpetada. Üldkoosolek võtab teie avalduse põhjal vastu otsuse, mis on aluseks äriregistris juhatuse liikmete muudatuste tegemiseks.
Seoses ühenduses juhatuse liikmete vahetusega on kaotsi läinud asutamisleping. Kust seda leida?
Paljud dokumendid s.h ka varasemad asutamisdokumendid on juhatuse liikmetele kättesaadavad ettevõtjaportaalis ühenduse andmete alt skaneeritult. Esmalt tuleb vaadata rik.ee keskkonnast vahelehelt „toimiku dokumendid“, mis avaneb ühenduse nimele vajutades. Seal on ajalises järjekorras registriga suhtlus ning pdf formaadis allalaetavad ka asutamisdokumendid. Samuti väljastavad erinevad dokumente notarid.
Kas Eestis loodud MTÜl peab olema Eesti aadress ja telefoninumber või võib aadressiks olla ükskõik milline riik maailmas?
MTÜ seaduse kohaselt on kaks eraldi mõistet — asukoht ja aadress. Asukoht peab olema määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega ning kirjas ka põhikirjas. Samas öeldakse, et kui põhikirjaga ei ole määratud teisiti, on MTÜ asukohaks koht, kus asub MTÜ juhatus. Juhatuse liikmetele on aga piirang, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
Asukoht on seega selline, mis ei pea olema aadress. See on ka selline püsivam koht, mida ei peaks olema põhjust eriti sageli muuta, sest see nõuaks põhikirja muutmist.
Aadress on üldiselt kontaktaadress, mille kaudu riik saab MTÜle saata ametlikke teadaandeid. Seda saab lihtsalt muuta registris (vt juhendit siit).
Kas MTÜ juhatuse liikmel on võimalik oma volitusi ajutiselt peatada ja kui jah, siis kuidas?
MTÜ juhatuse liikmeks olemist ei saa ajutiselt peatada. Kui juhatuse liikme võimetus oma ülesandeid täita on ajutise iseloomuga, siis juhatuse liige peaks üldkoosolekut teavitama asjaoludest, mis takistavad tal juhatuse liikmena tegutsemast ja astuma tagasi. Üldkoosoleku asi on edasi otsustada, kuidas olukord lahendada, st. kas juhatus jätkab väiksemas koosseisus kuni see vana juhatuse liige on taas valmis juhatusse tulema või määratakse selle juhatuse liikme asemele kohe uus juhatuse liige. Oluline on jälgida ka MTÜ põhikirja ja seal juhatuse liikmete kohta öeldut.
MTÜ juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liige ei taha juhtimist käest anda ega ole valmis liikmetega suhtlema. Kutsusime kokku üldkoosoleku, millele juhatuse liige ei ilmunud ja valisime uue juhatuse. Kuidas saame nüüd juhatuse koosseisu äriregistris muuta?
Seda on võimalik teha nii Ettevõtjaportaalis (ID-kaardi või Mobiil-IDga sisse logides alajaotus avalduse esitamine -> otsi ettevõtjat) kui ka notari kaudu.
Kas MTÜ juhatus võib otsustada loodava SA asutajaliikmeks olemise? MTÜ põhikirjas ei ole teiste juriidiliste isikute asutamist ja nende liikmeks astumist käsitletud.
Mittetulundusühingutel on asutamisel ja põhikirja koostamisel (või siis ka hiljem, konkreetse vajaduse tekkides) võimalik teiste juriidiliste liikmete asutamise küsimuse otsustamine (juhatuse või üldkoosoleku pädevuses) enda põhikirjas ära määrata ning vastavalt sellele ka edaspidi tegutseda.
Küll aga ütleb mittetulundusühingute seadus seda, et üldkoosoleku pädevuses on muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organiste pädevusse (§ 19 lg 8). Kindlasti tuleb mõelda, kui pikka mõju üks või teine otsus omab.
Kui mõelda selle peale, et juhul, kui MTÜ juhatus otsustab SA asutajaliikmeks olemise, siis sellega võtavad juhatuse liikmed organisatsioonile pikema kohustuse kui nende ametiaeg. Nimelt ei ole SA-s asutajaliikmed hiljem väheolulised. Sõltub nüüd loodava SA põhikirjast, kuid kõiki küsimusi ei saa anda SA nõukogu pädevusse ja osa jääb kindlasti SA asutajaliikmete pädevuseks ja kohustuseks. SA asutajaliikmete kohustustest saab pikemalt lugeda sihtasutuste seadusest. Kui nüüd siiski juhatus otsustab SA asutajaliikmeks olemise, ilma et see oleks põhikirjas tema ülesandeks pandud, siis esmajärjekorras võivad/saavad selle vaidlustada liikmed.
Kindlasti on MTÜ esindajal teise juriidilise isiku (SA) nõukogusse kuuludes ka kohustus oma tegevusest MTÜ liikmetele aru anda. MTÜ esindaja SA nõukogus esindab organisatsiooni, mitte eraisikuna iseennast. Kuidas ja kui tihti on vajalik esindajal oma tegevusest MTÜ esindajana liikmetele aru anda, saate juba omavahel kokku leppida.
Pigem soovitame meie olukordades, kus ei ole selgust, kas vajalik on juhatuse või üldkoosoleku otsus, teha otsus siiski kõigi liikmete ehk üldkoosoleku tasandil. Nii on võimalik tulevikus vaidlusi vältida.
Soovime vähendada volitatud liikmete esindajate hulka üldkoosolekul. Kas see on võimalik? Hetkel võib üks koosolekul osalev liige esindada volikirjadega mitut teist liiget.
Mittetulundusühingute seaduse § 21 lõige 5 sõnastus annab võimaluse ühingu põhikirjaga mittetulundusühingu liikme esindaja üldkoosolekul osalemise ja hääletamise osas määrata sobivaima lahenduse. Kui Teie põhikirjas neid raame pole ja soovite, siis tuleb esmalt muuta põhikirja, milles panete paika selle, mitut teist ühingu liiget üldkoosolekul osaleja esindada võib ja ka näiteks selle, kas esindajaks saab määrata üksnes teist ühingu liiget.
Ennetamaks juhtimisprobleeme, mis võivad tekkida, kui kolmeliikmelise juhatuse üks liige ei ole mõnda aega teovõimeline, kas seltsi üldkoosolek võib (nt kiirete otsuste langetamise puhuks) valida juhatusele ka 1-2 asendusliiget erandjuhtumiteks?
MTÜ juhatuse liikmetele asendusliikmeid ei ole võimalik valida. MTÜ seadus ei näe sellist võimalust. MTÜ seaduse järgi on volitused ainult neil juhatuse liikmetel, kes on valitud üldkoosoleku poolt ja kes on kantud juhatuse liikmetena äriregistrisse. Kui juhatuse liige ei saa oma kohustusi teatud perioodil täita, on olemas Teie MTÜs ju 2 teist juhatuse liiget, kes teda asendada saavad. Juhul kui juhatuse liige ei saa mingil põhjusel enam oma volituste lõpptähtajani kohustusi täita, tuleb ühingul see liige tagasi kutsuda ja valida tema asemele uus juhatuse liige. Juhatuse liikme muutmisest peab teavitama äriregistrit.
MTÜ juhatus on 1-liikmeline ja ei kaasa liikmeskonda, liikudes suunas, mis liikmeskonnale ei sobi, mida teha? Liikmete soov on juhatus välja vahetada.
Vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul ja põhjendatud nõudmisel peab juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku vastavalt Mittetulundusühingute seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustele. Üldkoosolek valib uue juhatuse ja koosolek protokollitakse ning äriregistrile tehakse kandeavaldus. Kandeavalduse esitamisel kinnitavad uued juhatuse liikmed avaldust/nõusolekut oma digitaalse allkirjaga.
Ühingu põhikirjas on, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/4 liikmetest. Seaduses on aga kirjas teisiti? Kuidas käituda?
1/10 nõue tuleneb seadusest ja põhikirjaga saab kokku leppida ainult väiksema esindatuse nõude. 1/4 on suurem kui 1/10 seega on see põhikirja säte seadusega vastuolus. Sellisel juhul lähtutakse seadusest.
Seoses MTÜ liikmeskonna muutumisega on tekkinud vajadus muuta MTÜ põhikirjalisi eesmärke ning nime. Kuidas peab toimima?
MTÜ nime ja eesmärkide muutmiseks on vaja kokku kutsuda üldkoosolek ja muuta MTÜ põhikirja. MTÜ seaduse § 23 kirjeldab põhikirja muutmisega seonduvat. MTÜ eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 ühenduse liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
Kas ühingu liikmeteks võivad olla perekonnad? Ühingu põhikiri kirjeldab liikmeid järgmiselt: „Ühingu liikmeks võivad olla X linnas ja maakonnas elavad pered, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last või pered, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas. Iga pere osaleb ühingu tegevuses vähemalt ühe oma täisealise esindaja kaudu.“ Kas nii on juriidiliselt korrektne?
Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Pere, kui üksus, pole seaduse järgi füüsiline ega juriidiline isik. Soovitame põhikirjas liikmeks olemise sõnastada järgmiselt: „Ühingu liikmeks võivad olla …. linnas ja maakonnas elavad füüsilised isikud, kes kuuluvad peredesse, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last, või peredesse, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas.“
Kas on lubatud lisada põhikirja või asutamislepingusse punkt, et konkreetse juhatuse liikme tagasi kutsumisel või volituste mitte pikendamise korral ühingu tegevus lõpetatakse? Kuidas pakkuda liikmele kindlust, et üldkoosolek ei kutsu pärast sissemakse tegemist juhatuse liiget tagasi?
MTÜ on liikmesorganisatsioon ja kõrgeim võimuorgan on seadusest tulenevalt liikmetest koosnev üldkoosolek. Kahjuks ei saa ei asutamislepingusse ega põhikirja kirjutada sisse sellist klauslit nagu soovisite — see oleks vastuolus MTÜ seadusega. Kui üks peamistest rahastajatest soovib kontrollida organisatsiooni tegevusi, siis saab ta seda teha äriühingus omanikuna. Ühingus ei ole määrav, kust tuleb raha, vaid see milliseid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul. Võimalus on hoida ühingu liikmete arv väike ja koostöösuhe jätkuv ja edasiviiv, siis ei peaks olema põhjust ka karta tagasikutsumist.
Kas ühenduse koosolekuid tuleb protokollida? On selleks kindad reeglid või on lubatud ka protokollimine vabas vormis?
Koosolekud tuleb kindlasti kõik protokollida. Milline täpselt protokoll on (kas koosolekul toimunud arutelud on pikemalt kirja pandud või lühemalt) on organisatsiooni sisene kokkulepe, samas on ka mitmeid kohustuslikke elemente, mis protokollis olema peavad. Protokollimine on oluline just seetõttu, et hiljem oleks võimalik selgelt ja üheselt aru saada, mis otsused vastu on võetud ja kes vastutavad erinevate tegevuste elluviimiste eest. Protokollimiseks on välja töötatud ka sobilikud põhjad ja näidised, mida tasuks aluseks võtta. Näidiseid leiab Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse lehelt
