Seltsing on mitteformaalsema iseloomuga kodanike vabatahtlik ühendus. Seltsing ei ole juriidiline ega füüsiline isik ning teda ei kanta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Tema asutamisel sõlmitakse küll liikmete vahel seltsinguleping, kuid seda ei esitata äri- ja ühinguregistrile ning tasuma ei pea riigilõivu.

Seltsingus kohustuvad seltsinglased (seltsingu asutajad ja liikmed) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige isiklikult panustades. Seltsingu asutajad on kõikide teiste liikmetega võrdsed. Iga seltsinglane on kohustatud osalema seltsingu juhtimises, kuid seltsingulepinguga võib määrata seltsingule ka juhtorgani.

Seltsing ei ole raamatupidamiskohustuslane ega pea esitama majandusaasta aruannet. Ta võib teenida tulu, kuid seadus eeldab, et tekkinud kasum jaotakse pärast iga majandusaasta lõppemist.

Seltsingu asutamiseks on vaja vähemalt kahte isikut (seltsinglased), kelle vahel sõlmitakse seltsinguleping.

 

Mida soovituslikult seltsingulepingus kirjeldada?

Seltsingu asutamisel sõlmitakse seltsinguleping, milles on asjakohane sõnastada:

  • seltsingu nimi, asukoht ja eesmärk
  • seltsingu sisekord, näiteks otsuste tegemise kord
  • seltsinglaste panused, õigused ja kohustused
  • seltsingu juhtimise kord, valitud juhatus ja volitatud isikud
  • seltsingu tegutsemise tähtaeg

 

Mida peab teadma seltsingut asutades?

Igal seltsinglasel on õigus ja kohustus osaleda seltsingu juhtimises. Iga tehingu toetamiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek. Seltsingulepinguga võib anda juhtimise ka ühele või mitmele seltsinglasele.

Kuna seltsing ei ole juriidiline isik, siis pole seltsingu nimel võimalik avada ka pangakontot. Selleks kasutakse ühe valitud seltsinglase erakontot. Soovitav on avada uus konto seltsingu rahaliste tehingute tegemiseks, et maksuametile oleks vajadusel lihtsam ja selgem aru anda. Seltsinglaste vahel jaotatav kasum maksustatakse vastavalt seadustele.

Seltsinguga seonduvat reguleerib võlaõigusseadus.