Mittetulundusühingu kõrgeimaks juhtorganiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekul võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Üldkoosolek langetab otsuseid järgmistes küsimustes:

  • mittetulundusühenduse põhikirja muutmine (sh ühingu nime muutmine)
  • juhatuse liikme(te) määramine ja tagasikutsumine
  • volinike valimine ja tagasikutsumine
  • juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine
  • mittetulundusühenduse majandusaasta aruande kinnitamine
  • ühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine
  • muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ettenähtud teisiti
  • muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse

 

Üldkoosoleku kokkukutsumine mittetulundusühenduses

  • Üldkoosoleku kutsub kokku mittetulundusühenduse juhatus.
  • Juhatus teavitab üldkoosoleku liikmeid ette vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga pole ette nähtud pikem tähtaeg. Teates tuleb märkida mittetulundusühenduse üldkoosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.
  • Kui pärast teate väljastamist päevakorda muudetakse ja soovitakse arutada ka teisi küsimusi, siis tuleb välja saata kordusteade ja lähtuda 7 päeva reeglist või kui põhikirjaga on kehtestatud pikem aeg, siis sellest. Vastasel juhul ei saa lisandunud küsimustes üldkoosolek otsuseid vastu võtta.

Üldkoosoleku läbiviimine ja protokollimine

  • põhikirja võib kirjutada üldkoosoleku kvoorumi nõude: määrata, kui suure osa mittetulundusühenduse liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline
  • üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada iga mittetulundusühingu liige või tema esindaja kirjaliku volikirja alusel. Jälgida ühingu põhikirja, kas on esindajate osas seatud piiranguid. Esindajate volikirjad lisatakse protokollile.
  • üldkoosolek protokollitakse, protokollile kantakse koosoleku toimumise aeg, koht, üldkoosoleku päevakord, MTÜ liikmete arv (muudatus jõustunud 24.05.2020), hääletamistulemused, vastuvõetud otsused ja muud olulised asjaolud
  • protokollile kantakse ka eriarvamusele jäänud mittetulundusühenduse liikme nõudmisel eriarvamuse sisu, mille kirjutab alla eriarvamusele jäänud isik
  • protokollile kirjutavad alla protokollija ja mittetulundusühenduse üldkoosoleku juhataja
  • protokolli lahutamatuks osaks on üldkoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga (kui on osalejaid, kes ei ole füüsiliselt kohal, vaid osalevad mõne e-lahenduse kaudu, siis nende allkirju pole vaja ja selliselt osalenute nimed lisab koosoleku juhataja- 24.05.2020 uuendus) ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused
  • üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud mittetulundusühenduse liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
  • pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav

MTÜ otsuse vastu võtmine üldkoosolekut kokku kutsumata

  • Sellisel juhul koosolekut üldse ei peetagi, liikmetele saadetakse hääletamiseks lihtsalt otsuse eelnõu;
  • Sellist võimalust võib kasutada, kui ühingu põhikiri seda ei keela;
  • 24.05.2020 jõustunud muudatusega kadus ära senine nõue kirjalikule koosolekule, et selle otsuse poolt peavad hääletama kõik ühingu liikmed;
  • Otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt on üle poole antud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet;
  • Eelnõu suhtes hääletamiseks peab liikmetele andma aega vähemalt 7 päeva (kui põhikiri ei näe ette pikemat tähtaega);
  • Kui MTÜ põhikirjas on üldkoosolekule seatud kvoorumi nõue, siis see laieneb ka taolisele, e-lahenduste kaudu toimunud otsustamistele.

Juhatuse liikmete vahetamine/muutmine mittetulundusühenduses

Kui mittetulundusühendusele on valitud uus juhatus, tuleb muuta ka kannet e-äriregistris.

Kande muutmiseks tuleb registrile esitada ühenduse üldkoosoleku protokoll ja otsus.
E-äriregistris juhatuse liikmete muutmiskannet tehes on vajalik, et selle allkirjastavad kõik uued juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete muutmise aluseks on mittetulundusühenduse üldkoosoleku protokoll. Kui üldkoosolekul otsustati ka muid asju, siis peab registrile esitama üldkoosoleku protokollist eraldi välja toodud otsuse, kus on välja toodud, kes mittetulundusühenduse juhatuse liikmetest tagasi kutsuti või tagasi astus  ja kes uuteks valiti. Üldkoosoleku protokolli ja otsuse peavad allkirjastama koosoleku juhataja ja protokollija.

Vaata siit, kuidas juhatuse liikmete muutmiskannet e-äriregistris teha: Juhatuse liikmete vahetus Ettevõtjaportaalis

 

Põhikirja muutmine

  • põhikirja muutmine kuulub üldkoosoleku pädevusse, üldkoosolekul tuleb kõik muudetavad punktid läbi arutada ja kinnitada ning seejärel registrile esitada.
  • üldkoosoleku otsus põhikirja muutmiseks on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud mittetulundusühenduse liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet
  • põhikirjas oleva eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 mittetulundusühenduse liikmete nõusolek, kui põhikirjaga pole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Koosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult
  • põhikirja muutus jõustub peale selle registrisse kandmist
  • registrile teeb kandeavalduse mittetulundusühenduse juhatus, esitades põhikirja muutmise kande aluseks oleva üldkoosoleku protokolli ja uue põhikirja teksti. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed

Juhendi e-äriregistris põhikirja muutmiskande tegemiseks: Ettevõtjaportaalis põhikirja muutmise juhis

 

24. mai 2020 jõustus seaduse muudatus, mille kaudu saavad ühendused oma tööd e-koosolekute kaudu lihtsamaks muuta.  Vaata kokkuvõtet siit Vabaühendused ja e-koosolek

Frequently asked questions on this subject

Mis juhtub, kui e-äriregistri registrikaardil (B-kaardil) olevate juhatuse liikmete volituste tähtaeg on möödas, aga MTÜ üldkoosolek pole õigeaegselt kokku tulnud ja uut juhatust valinud?

Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne).

Äriregistri kanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi.

Küll on aga äriregistri kanne oluline ja usaldust tekitav näiteks pangale, projektide menetlejatele jne. Nemad vaatavad, kes on välja toodud äriregistri registrikaardil (B-kaardil) ja loevad õigeks selle inimese juhatuse liikmena, kes on seal kirjas. Kolmandate isikute otsustada on, kas nad aegunud volitustega juhatuse liikmete esindusõigust aktsepteerivad. Üldjuhul nende esindusõigust ei aktsepteerita.

Nii seniste juhatuse liikmete volituste tähtaja pikendamisest, juhatuse liikmete tagasikutsumisest kui ka uute juhatuse liikmete määramisest tuleb viivitamatult teavitada registripidajat. Antud juhul tuleb võimalikult kiiresti kokku kutsuda üldkoosolek ja valida kas uus juhatus või pikendada olemasoleva volitusi. Muudatustest teavitada koheselt ka registrit.

Äriseadustiku § 34 lõigete 2 ja 3 alusel saab heauskne kolmas isik  tugineda registrisse kantud asjaoludele, ega pea tunnistama registrisse kandmata asjaolusid. Seda nimetatakse avalikuks usaldatavuseks. Avalik usaldatavus kehtib ka deklaratiivsete kannete suhtes. Tehniliselt on tagatud, et avalik usaldatavus tekib samal hetkel, mil registrikanne on salvestatud registriosakonna jõustunud kannete andmebaasi.

MTÜ juhatus on kaheliikmeline ning ametis olnud üle kahe aasta. Raamatupidamine on ühe juhatuse liikme kanda. Kuu aega tagasi selgus, et teine juhatuse liige tahab mind tagaselja juhatusest välja valida ja võtta asemele uued liikmed. Kas niimoodi saab? Kas teine juhatuse liige võib minule keelata või piirata raamatupidamisdokumentidele ligipääsu?

Juhatuse liikme tagasikutsumise, volituste pikendamise ja uute liikmete valimise otsustab üldkoosolek. Juhatuse liikme tagasikutsumine peab olema üldkoosoleku päevakorras, seda peab koosolekul põhjendama ja otsuse teeb üldkoosolek.

MTÜ juhatuse liikmed on võrdselt vastutavad ja täidavad võrdselt ka kohustusi, st üks juhatuse liige ei saa teisele juhatuse liikmele keelata ega piirata raamatupidamisdokumentidega tutvumist.

MTÜ juhatuses on kaks liiget, üks nendest soovib ennast taandada. Kuidas tuleb tegutseda?

Juhatuse liikmete valimise, tagasikutsumise ja tagasiastumise otsustab ühingu üldkoosolek. Enda taandamiseks (juhatuse liikmest tagasi astumiseks) tuleb juhatuse liikmel esitada üldkoosolekule avaldus.

Põhikirjast tuleb kontrollida, mitu liiget peab kuuluma juhatusse. Kui seal on märgitud, et MTÜl on kaks juhatuse liiget, siis tuleb üldkoosolekul valida liikmeskonna seast uus juhatuse liige. Uus liige peab andma kirjaliku nõusoleku, et ta on nõus kuuluma juhatusse.

Kui üldkoosolek otsustab, et allesjäänud juhatuse liige jätkab üksinda, tuleb muuta esmalt MTÜ põhikirja. Vt. eespoolt, kuidas MTÜ põhikirja muutmine toimub.

Kui aga põhikirjas on juhatuse liikmete arv märgitud vahemikuna 1-3, siis on ainult ühe juhatuse liikme üksi jätkamine põhikirjaga kooskõlas.

Kas MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada või piisab kui on teada, et MTÜ juhatuses on 2 liiget?

MTÜ liikmete üle tuleb arvestust pidada ja selle korraldab MTÜ juhatus. e-Äriregistrile tuleb vähemalt kord aastas majandusaasta aruandes teada anda ka ühenduse liikmete arv. Teadmisest, et MTÜ juhatuses on 2 liiget, ei piisa, sest juhatuse liige ei pea olema alati ühenduse liige (v.a kui selline nõue on toodud ära põhikirjas).

Kas MTÜ juhatusse on võimalik valida üksnes MTÜ liiget?

MTÜ juhatusse on soovi korral võimalik valida ka inimene, kes ei ole MTÜ liige. Oluline on selle inimese nõusolek juhatuse liikmeks saada. Kui soovite aga juhatuse liikmeks olemist piirata ja valida sinna ainult MTÜ liikmeid, tuleks selline nõue kirja panna ühingu põhikirja.

Kui üldkoosolekut peetakse tavaliselt kord aastas, aga juhatuse liige tahab ära minna 30. juunil (s.o. näiteks vahetult pärast üldkoosolekut), siis kas ta peab ootama järgmise aasta üldkoosoleku päevakorra välja saatmiseni? Või piisab, et lahkuda sooviv juhatuse liige saadab e-kirjaga liikmetele kirja, et volitused lõppevad ning edasine on juba teiste juhatuse liikmete teha, kuidas ühing edasi toimetab?

 

Ei pea ootama uut koosolekut, sest tema ametiaeg on selle avalduse tegemisega lõppenud (eeldusel, et kõik/enamus liikmeid on seda avaldust näinud), ühing peab asjad lihtsalt korda ajama ehk esitama avalduse registripidajale, vajadusel valima uue juhatuse liikme e kokku kutsuma uue koosoleku jmt toimingud. Probleemseks võib selle juhatuse liikme jaoks minna asi siis, kui ühing jääb passiivseks ja avaldust registripidajale ei esita, siis saab ta otse pöörduda registripidaja poole ja taotleda enda andmete kustutamist registrist ja see on juba registripidaja järelevalve teema, MTÜ kontaktile tehekase tõenäoliselt järelpärimine.

Olen juba pikka aega olnud MTÜ juhatuses. Ühing enam aktiivselt ei tegutse. Olen teinud ettepaneku ühing likvideerida, aga sellega ei ole teised juhatuse liikmed nõus. Kas ma saan äriregistrist iseennast, kui MTÜ juhatuse liiget, ära kustutada?

Juhatuse liige ei saa iseennast registrist kustutada. Juhatuse liikmete muutmise (ametisse valimise, tagasikutsumise või tagasiastumise) ja registrikande tegemise aluseks on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus. Kui te ei soovi enam olla juhtuse liige, tuleb teil esitada ühingu üldkoosolekule juhatuse liikmest lahkumise avaldus. Avalduses põhjendage, miks te soovite oma liikmestaatuse lõpetada. Üldkoosolek võtab teie avalduse põhjal vastu otsuse, mis on aluseks äriregistris juhatuse liikmete muudatuste tegemiseks.

Seoses ühenduses juhatuse liikmete vahetusega on kaotsi läinud asutamisleping. Kust seda leida?

Paljud dokumendid s.h ka varasemad asutamisdokumendid on juhatuse liikmetele kättesaadavad ettevõtjaportaalis ühenduse andmete alt skaneeritult. Esmalt tuleb vaadata rik.ee keskkonnast vahelehelt „toimiku dokumendid“, mis avaneb ühenduse nimele vajutades. Seal on ajalises järjekorras registriga suhtlus ning pdf formaadis allalaetavad ka asutamisdokumendid. Samuti väljastavad erinevad dokumente notarid.

Kas Eestis loodud MTÜl peab olema Eesti aadress ja telefoninumber või võib aadressiks olla ükskõik milline riik maailmas?

MTÜ seaduse kohaselt on kaks eraldi mõistet – asukoht ja aadress. Asukoht peab olema määratud kohaliku omavalitsuse täpsusega ning kirjas ka põhikirjas. Samas öeldakse, et kui põhikirjaga ei ole määratud teisiti, on MTÜ asukohaks koht, kus asub MTÜ juhatus. Juhatuse liikmetele on aga piirang, et vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis või mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.

Asukoht on seega selline, mis ei pea olema aadress. See on ka selline püsivam koht, mida ei peaks olema põhjust eriti sageli muuta, sest see nõuaks põhikirja muutmist.

Aadress on üldiselt kontaktaadress, mille kaudu riik saab MTÜle saata ametlikke teadaandeid. Seda saab lihtsalt muuta registris (vt juhendit siit).

Kas MTÜ juhatuse liikmel on võimalik oma volitusi ajutiselt peatada ja kui jah, siis kuidas?

MTÜ juhatuse liikmeks olemist ei saa ajutiselt peatada. Kui juhatuse liikme võimetus oma ülesandeid täita on ajutise iseloomuga, siis juhatuse liige peaks üldkoosolekut teavitama asjaoludest, mis takistavad tal juhatuse liikmena tegutsemast ja astuma tagasi. Üldkoosoleku asi on edasi otsustada, kuidas olukord lahendada, st. kas juhatus jätkab väiksemas koosseisus kuni see vana juhatuse liige on taas valmis juhatusse tulema või määratakse selle juhatuse liikme asemele kohe uus juhatuse liige. Oluline on jälgida ka MTÜ põhikirja ja seal juhatuse liikmete kohta öeldut.

MTÜ juhatus on üheliikmeline. Juhatuse liige ei taha juhtimist käest anda ega ole valmis liikmetega suhtlema. Kutsusime kokku üldkoosoleku, millele juhatuse liige ei ilmunud ja valisime uue juhatuse. Kuidas saame nüüd juhatuse koosseisu äriregistris muuta?

Seda on võimalik teha nii Ettevõtjaportaalis (ID-kaardi või Mobiil-IDga sisse logides alajaotus avalduse esitamine -> otsi ettevõtjat) kui ka notari kaudu.

Kas MTÜ juhatus võib otsustada loodava SA asutajaliikmeks olemise? MTÜ põhikirjas ei ole teiste juriidiliste isikute asutamist ja nende liikmeks astumist käsitletud.

Mittetulundusühingutel on asutamisel ja põhikirja koostamisel (või siis ka hiljem, konkreetse vajaduse tekkides) võimalik teiste juriidiliste liikmete asutamise küsimuse otsustamine (juhatuse või üldkoosoleku pädevuses) enda põhikirjas ära määrata ning vastavalt sellele ka edaspidi tegutseda.

Küll aga ütleb mittetulundusühingute seadus seda, et üldkoosoleku pädevuses on muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organiste pädevusse (§ 19 lg 8). Kindlasti tuleb mõelda, kui pikka mõju üks või teine otsus omab.

Kui mõelda selle peale, et juhul, kui MTÜ juhatus otsustab SA asutajaliikmeks olemise, siis sellega võtavad juhatuse liikmed organisatsioonile pikema kohustuse kui nende ametiaeg. Nimelt ei ole SA-s asutajaliikmed hiljem väheolulised. Sõltub nüüd loodava SA põhikirjast, kuid kõiki küsimusi ei saa anda SA nõukogu pädevusse ja osa jääb kindlasti SA asutajaliikmete pädevuseks ja kohustuseks. SA asutajaliikmete kohustustest saab pikemalt lugeda sihtasutuste seadusest. Kui nüüd siiski juhatus otsustab SA asutajaliikmeks olemise, ilma et see oleks põhikirjas tema ülesandeks pandud, siis esmajärjekorras võivad/saavad selle vaidlustada liikmed.

Kindlasti on MTÜ esindajal teise juriidilise isiku (SA) nõukogusse kuuludes ka kohustus oma tegevusest MTÜ liikmetele aru anda. MTÜ esindaja SA nõukogus esindab organisatsiooni, mitte eraisikuna iseennast. Kuidas ja kui tihti on vajalik esindajal oma tegevusest MTÜ esindajana liikmetele aru anda, saate juba omavahel kokku leppida.

Pigem soovitame meie olukordades, kus ei ole selgust, kas vajalik on juhatuse või üldkoosoleku otsus, teha otsus siiski kõigi liikmete ehk üldkoosoleku tasandil. Nii on võimalik tulevikus vaidlusi vältida.

Soovime vähendada volitatud liikmete esindajate hulka üldkoosolekul. Kas see on võimalik? Hetkel võib üks koosolekul osalev liige esindada volikirjadega mitut teist liiget.

Mittetulundusühingute seaduse § 21 lõige 5 sõnastus annab võimaluse ühingu põhikirjaga mittetulundusühingu liikme esindaja üldkoosolekul osalemise ja hääletamise osas määrata sobivaima lahenduse. Kui Teie põhikirjas neid raame pole ja soovite, siis tuleb esmalt muuta põhikirja, milles panete paika selle, mitut teist ühingu liiget üldkoosolekul osaleja esindada võib ja ka näiteks selle, kas esindajaks saab määrata üksnes teist ühingu liiget.

Ennetamaks juhtimisprobleeme, mis võivad tekkida, kui kolmeliikmelise juhatuse üks liige ei ole mõnda aega teovõimeline, kas seltsi üldkoosolek võib (nt kiirete otsuste langetamise puhuks) valida juhatusele ka 1-2 asendusliiget erandjuhtumiteks?

MTÜ juhatuse liikmetele asendusliikmeid ei ole võimalik valida. MTÜ seadus ei näe sellist võimalust. MTÜ seaduse järgi on volitused ainult neil juhatuse liikmetel, kes on valitud üldkoosoleku poolt ja kes on kantud juhatuse liikmetena äriregistrisse. Kui juhatuse liige ei saa oma kohustusi teatud perioodil täita, on olemas Teie MTÜs ju 2 teist juhatuse liiget, kes teda asendada saavad. Juhul kui juhatuse liige ei saa mingil põhjusel enam oma volituste lõpptähtajani kohustusi täita, tuleb ühingul see liige tagasi kutsuda ja valida tema asemele uus juhatuse liige. Juhatuse liikme muutmisest peab teavitama äriregistrit.

MTÜ juhatus on 1-liikmeline ja ei kaasa liikmeskonda, liikudes suunas, mis liikmeskonnale ei sobi, mida teha? Liikmete soov on juhatus välja vahetada.

Vähemalt 1/10 liikmete kirjalikul ja põhjendatud nõudmisel peab juhatus kokku kutsuma üldkoosoleku vastavalt Mittetulundusühingute seaduses või põhikirjas sätestatud tingimustele. Üldkoosolek valib uue juhatuse ja koosolek protokollitakse ning äriregistrile tehakse kandeavaldus. Kandeavalduse esitamisel kinnitavad uued juhatuse liikmed avaldust/nõusolekut oma digitaalse allkirjaga.

Ühingu põhikirjas on, et juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 1/4 liikmetest. Seaduses on aga kirjas teisiti? Kuidas käituda?

1/10 nõue tuleneb seadusest ja põhikirjaga saab kokku leppida ainult väiksema esindatuse nõude. 1/4 on suurem kui 1/10 seega on see põhikirja säte seadusega vastuolus. Sellisel juhul lähtutakse seadusest.

Seoses MTÜ liikmeskonna muutumisega on tekkinud vajadus muuta MTÜ põhikirjalisi eesmärke ning nime. Kuidas peab toimima?

MTÜ nime ja eesmärkide muutmiseks on vaja kokku kutsuda üldkoosolek ja muuta MTÜ põhikirja. MTÜ seaduse § 23 kirjeldab põhikirja muutmisega seonduvat. MTÜ eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 ühenduse liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.

Põhikirjamuudatuse registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

Kas ühingu liikmeteks võivad olla perekonnad? Ühingu põhikiri kirjeldab liikmeid järgmiselt: „Ühingu liikmeks võivad olla X linnas ja maakonnas elavad pered, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last või pered, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas. Iga pere osaleb ühingu tegevuses vähemalt ühe oma täisealise esindaja kaudu.“ Kas nii on juriidiliselt korrektne?

Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Pere, kui üksus, pole seaduse järgi füüsiline ega juriidiline isik. Soovitame põhikirjas liikmeks olemise sõnastada järgmiselt: „Ühingu liikmeks võivad olla …. linnas ja maakonnas elavad füüsilised isikud, kes kuuluvad peredesse, kus on vähemalt neli alla 19-aastast last, või peredesse, kus on neli või enam kuni 26-aasta vanust last, kes õpivad kõrgkoolis või mõne teise õppeasutuse päevases osakonnas.“

Kas on lubatud lisada põhikirja või asutamislepingusse punkt, et konkreetse juhatuse liikme tagasi kutsumisel või volituste mitte pikendamise korral ühingu tegevus lõpetatakse? Kuidas pakkuda liikmele kindlust, et üldkoosolek ei kutsu pärast sissemakse tegemist juhatuse liiget tagasi?

MTÜ on liikmesorganisatsioon ja kõrgeim võimuorgan on seadusest tulenevalt liikmetest koosnev üldkoosolek. Kahjuks ei saa ei asutamislepingusse ega põhikirja kirjutada sisse sellist klauslit nagu soovisite – see oleks vastuolus MTÜ seadusega. Kui üks peamistest rahastajatest soovib kontrollida organisatsiooni tegevusi, siis saab ta seda teha äriühingus omanikuna. Ühingus ei ole määrav, kust tuleb raha, vaid see milliseid otsuseid võetakse vastu üldkoosolekul. Võimalus on hoida ühingu liikmete arv väike ja koostöösuhe jätkuv ja edasiviiv, siis ei peaks olema põhjust ka karta tagasikutsumist.

Kas ühenduse koosolekuid tuleb protokollida? On selleks kindad reeglid või on lubatud ka protokollimine vabas vormis?

Koosolekud tuleb kindlasti kõik protokollida. Milline täpselt protokoll on (kas koosolekul toimunud arutelud on pikemalt kirja pandud või lühemalt) on organisatsiooni sisene kokkulepe, samas on ka mitmeid kohustuslikke elemente, mis protokollis olema peavad. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja avaldustest. Protokollimine on oluline just seetõttu, et hiljem oleks võimalik selgelt ja üheselt aru saada, mis otsused vastu on võetud ja kes vastutavad erinevate tegevuste elluviimiste eest.