Nii nagu organisatsiooni arendamine, vajab ka selle juhtimine pidevat tähelepanu – on selleks siis töökorralduse ja -jaotuse läbimõtlemine, juhatuse töö korraldamine või ühingu tööks vajalike dokumentide arhiveerimine.
Organisatsiooni juhtimine peaks lähtuma selle arengukavast ja strateegiast. Seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused kirjeldatakse tegevuskavas.
Kui arengukava periood võib olla 10 kuni 20 aastat, siis konkreetne tegevuskava ehk operatiivne dokument ei tohiks ületada korraga nelja-viit aastat.
Detailne tegevusplaan koostatakse enamasti 1 aastaks.
Tegevuskavas tuuakse iga tegevuse kohta välja selle eesmärk, elluviimise aeg ja oodatavad tulemused. Hilisema elluviimise seisukohalt on hea, kui tegevuste juurde on märgitud ka tähtajad ja vastutajad. Samuti on mõistlik lisada, milliseid vahendeid tegevuste elluviimiseks kasutatakse ja kui palju ressurssi ühe või teise tegevuse jaoks on vaja.
Tegevuste juurde võib eraldi lisada ka detailsema eelarve, mis näitab, kui palju ressursse oleks tarvis tegevuse elluviimiseks ja kuidas kalkulatsioon on koostatud, et muutuvate hindade korral saaks kiiremini „ümberhindamise“ teha.
Oluline on teada, et tegevuskavasse ei kirjutata nö traditsioonilisi või igapäevaseid toimetamisi – näiteks ei ole mõtet kirjutada tegevuskavasse traditsioonilist suveseminari toimumist (ent kui näiteks muutub traditsioonilise tegevuse toimimisprintsiip, peaks selle kindlasti lisama (nt ühise suveseminari korraldamine X ühinguga).
Näitena võib kasutada tegevuskava tabeli kujul:
| Eesmärk | Tegevus | Tulemus | Mõõdikud / mõju | Vastutaja | Eelarve |
|---|---|---|---|---|---|
| Koostöö tegevused | Suveseminari korraldamine koos X ühinguga | Saavutatakse ühingutevaheline koostöökokkulepe, mille tulemused avaldatakse meedias probleemile kõlapinna leidmiseks | Osaleb 200 inimest
Avaldatakse 2 artiklit üleriigilises meedias Antakse 2 intervjuud ERR-le |
Pille Pink | 2 500 eur |
| … | … | … | … | … | … |
Täpsemalt loe edasi organisatsiooni arendamise rubriigist.
