Seltsing on võlaõigusseaduse § 580 kohaselt isikute lepingulise koostöö vorm, kus seltsinglased kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Seltsing võib VÕS  § 596 kohaselt lõppeda järgmistel alustel:

  • seltsinglaste otsusega;
  • seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase poolt;
  • seltsingulepingu ülesütlemisega seltsinglase võlausaldaja poolt;
  • seltsinglase surmaga;
  • seltsingu eesmärgi saavutamisega või selle saavutamise võimatuse ilmnemisega;
  • tähtaja lõppemisega, kui seltsing on tähtajaline;
  • seltsinglase pankroti väljakuulutamisega.

Lõpetamise protseduuride kindlaksmääramisel on väga oluline uurida seltsingulepingut, kuna sellega võivad olla mõned seaduses kirjeldatud lõppemise alused välistatud (nt. seltsinglase surm jm) ning mõned seaduses kirjeldatud toimingud sätestatud täpsemalt või teisiti.

Kui seaduses või seltsingulepingus kirjeldatud alus seltsingu lõppemiseks on tekkinud, peavad seltsinglased läbi viima seltsingu likvideerimise ning vara jaotamise seltsinglaste vahel. Likvideerimisele kohaldatakse kaasomandi jaotamise sätteid. Likvideerimistoimingud teevad seltsinglased alati ühiselt, isegi kui varem oli juhtimisõigus antud üksnes osale seltsinglastest.

Kindlasti tuleks üle vaadata VÕS § 602, kus on kirjeldatud seltsingu kohustuste täitmise järjekord ning käitumisjuhised puhuks, kui seltsingu varast ei piisa ühiste kohustuste täitmiseks.

Kui ühised kohustused võlausaldajate ees on täidetud, toimub panuste tagastamine seltsinglastele ning ülejäägi jagamine.

 

Korduma kippuvad küsimused sellel teemal

Kas ja kuidas peab seltsingu lõpetamisest registrile teatama?

Seltsing ei ole juriidiline isik ning seltsingulepingu sõlmimisest ega lõpetamisest ei teavitata registrit.