Mittetulundusühingute seadus ja sihtasutuste seadus ütleb, et ühingu eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu teenimine on vabaühenduses lubatud, kuid seda tohib kasutada eesmärkidest lähtuvate tegevuste elluviimiseks (nt töötasu maksmine, ruumide rent, kuluhüvitised jmt). Kasumit ei või  liikmete vahel jaotada.

Toodete ja teenuste müük

Üha rohkem on neid ühinguid, kes teenivad omale tulu müües oma teenuseid või tooteid. Näiteks käsitöötoodete müük, nõustamisteenus, koolituse korraldamine, oma ruumide rentimine jne. Mida rohkem teenib ühendus tulu, seda rohkem on tal vahendeid oma eesmärkide täitmiseks.

 

Sotsiaalne ettevõtlus

„Sotsiaalse“ ja „ettevõtluse“ kombineerimine tekitab paljudes segadust. Üheks põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalne ettevõtlus ei sündinud teoreetiliste mõtlejate peanuppudes. Paar-kolmkümmend aastat tagasi hakkas üle maailma tekkima organisatsioone, mille eestvedajaid kannustas soov algatada senisest elujõulisemaid lahendusi ühiskonna paremaks muutmiseks. Oma eesmärgi saavutamise teekonnal ei soovinud nad sõltuda annetajate kõikuvast heast tahtest või lühiajalise projektirahastuse õnneloosist.

Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna kitsaskohta. Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodete-teenuste müügi abil. Ehk siis – sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu.

Loe, millised on 5 müüti sotsiaalse ettevõtluse kohta.

Sotsiaalse ettevõtluse hingeeluga on Eestis kõige paremini kursis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, kelle kodulehelt leiab ka sotsiaalse ettevõtlusega seotud korduma kippuvad küsimused.

 

Kogukonnateenused

Kogukonnateenuse mõistet on Eestis läbiviidud uuringutes vähe käsitletud ja sel puudub ühtne definitsioon. Külaliikumine Kodukant on kogukonnateenust määratlenud kui mittemateriaalset väärtust, mis on suunatud külakogukondade, kus tururegulatsioon mingites valdkondades ei toimi, arengule ja seal töökohtade loomisele.

Kogukonnateenused on teenused, mida ühing oma kogukonnale osutab. Kui avalik või erasektor ei paku kogukonnale vajalikke teenuseid, lepib kogukond ise kokku, milliseid teenuseid ja kuidas kogukonnale osutatakse. Näiteks kogukonnaköök, pesu pesemine, muru niitmine vms.

Osaliselt on suunatud selliste teenuste pakkumine mittetulundussektori paremaks toimetulekuks ja omatulu tootmiseks. Samas on võimalike teenuste hind madal ja nõudlus ei pruugi olla piirkonnasiseselt väga suur.

 

Avalike teenuste osutamine

Kohalik omavalitsus võib oma ülesanded delegeerida ka kodanikuühendusele, kui selle ühenduse eesmärgid ja tegevus kattub kohaliku omavalitsuse omaga.

Avalike teenuste lepingulise üleandmise korral jääb omavalitsus vahendite omanikuks ja teenuse eest vastutavaks, aga igapäevast tööd teostab lepingu alusel eraldiseisev organisatsioon – tööettevõtja.

Enamasti antakse delegeerimise käigus üle ka vajalikud vahendid ning ressursid teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Selle kohta võib öelda ka, et riik ostab avaliku teenuse osutamise sisse. Kui turul on piisavalt pakkujaid, kes selle teenuse osutamise nimel konkureeriksid, siis on võimalik korraldada ka hankeid ning teenuse osutamise konkursse. (näiteks: supiköögid, lastehoid, invatransport, noortekeskused jne.) Teenuste delegeerimise initsiatiiv võib tulla kas kohaliku omavalitsuse poolt või kodanikualgatuse korras mõnelt mittetulundusühingult.

Põhjalikuma ülevaate avalike teenuste delegeerimisest vabaühendustele annab Praxise uuring “Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepingulisest delegeerimisest kodanikeühendustele”

Vaata ka käsiraamatut “Vabaühendused ja avalikud teenused”, kus on välja toodud korduma kippuvad küsimused.