Mittetulundusühing on vabatahtlik isikute ühendus, mis luuakse põhikirjas seatud eesmärkide täitmiseks. Mittetulundusühingu juhtimine toimub kollegiaalselt, juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ning üldkoosolekul valitud juhatus.

Juhatuse liikmed peavad täitma neile seadusega pandud kohustusi, juhtima ja esindama MTÜ-d. MTÜ võib tegeleda majandustegevusega ja saada tulu, mida kasutab eesmärkide saavutamiseks.

Mittetulundusühingute tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus.

MTÜ asutajateks ja liikmeteks võivad olla nii füüsilised (inimesed) kui ka juriidilised isikud (organisatsioonid ja ettevõtted). Minimaalne asutajate/liikmete arv on kaks.

MTÜ asutamiseks on vajalik:

  • viia liikmetega läbi asutamiskoosolek, kus koostate ühingu põhikirja ja sõlmite asutamislepingu
  • pärast asutamiskoosolekut esitada avaldus MTÜ registreerimiseks Äriregistris

 

Mida peab sisaldama MTÜ põhikiri?

Põhikiri on dokument, mis peab sisaldama liikmeskonna jaoks olulisi kokkuleppeid organisatsiooni edasise tegutsemise kohta. Mõtle koos teiste asutajatega läbi, kui suur on juhatus ja mis on juhatuse liikmete roll. Põhikiri ei tohi minna seadusega vastuollu ja seda ei tasu ajada liiga pikaks – seadus reguleerib enamikke olukordi juba piisavalt detailselt. Mõnikord aga eelistatakse, et just põhikirjast leiaks vastused kõikidele küsimustele MTÜ juhtimisel ja tegevuses. MTÜ põhikirjas võiksid olla märgitud vähemalt järgmised punktid:

  • MTÜ nimi – nime valiku juhised leiad äriregistri teabesüsteemi veebilehelt ja mittetulundusühingute seadusest. Loodavale mittetulundusühingule saab panna enamasti endale meelepärase nime, kuid eelnevalt tuleb äriregistri nimepäringust kontrollida, kas see eristub selgelt teiste ühingute nimedest ning ei ole oma tähenduselt eksitava sisuga. Nimi ei pea tingimata sisaldama täiendit mittetulundusühing, selle asemel võib nimes kasutada täiendit, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ka ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, fond, erakond, korteriühistu jne. Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses MTÜ nime tõlgitakse. Mitut erinevat ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba.
  • asukoht omavalitsuse täpsusega, tegutsemisaadressi põhikirjas ära tooma ei pea
  • eesmärk – kirjeldab, millise muutuseni tahetakse oma tegevusega jõuda; mitte tegevus ise, vaid tegevuse tulemus. Kui soovid ühenduse lisada tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja, pead ühenduse eesmärgis ja tegevustes selgelt näitama, et ühing tegutseb avalikes huvides ja heategevuslikult. Loe lisaks maksu- ja tolliameti veebilehelt
  • eesmärki toetavad tegevused – kirjelda, millised on need tegevused, mida eesmärgi saavutamiseks teha kavatsete, siin saab ära tuua ka tegevuse alameesmärgid (soovituslik lisada põhikirja tegevuste läbipaistvuse eesmärgil)
  • MTÜ liikmed – liikmeks vastuvõtmise, väljaastumise ning -arvamise tingimused ja kord
  • liikmete õigused ja kohustused – võivad olla märgitud vaid registris, kuid soovituslik lisada põhikirja tegevuste läbipaistvuse eesmärgil
  • osakondade olemasolul nende õigused ja kohustused
  • üldkoosolek ja otsuste tegemine – üldkoosoleku, sh korralise üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, otsuste vastuvõtmise kord
  • juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alampiir
  • juhatuse liikmete esindusõiguste erisused – siin saab ära määrata, kas juhatuse kõik liikmed saavad MTÜ-d ainuisikuliselt esindada või teevad nad seda koos
  • MTÜ vara jaotus ühingu lõpetamisel – kui taotled projektile mõnest fondist või programmist toetust, soovivad rahastajad näha, et ühingu likvideerimisel ei lähe avaliku raha eest soetatud vara eraisikutele, vaid samade eesmärkidega MTÜ-le või näiteks riigile

 

Mida peab sisaldama MTÜ asutamisleping?

  • MTÜ nimi– nime valiku juhised leiad äriregistri teabesüsteemi veebilehelt ja mittetulundusühingute seadusest
  • aadress, millelt saab MTÜ juhatusega ühendust
  • eesmärk kirjeldab, millise muutuseni tahetakse oma tegevusega jõuda; mitte tegevus ise, vaid tegevuse tulemus
  • asutajate nimed, nende elu- ja asukohad ning isiku- või registrikoodid – asutajad peavad olema täisealised1 ja vähemalt pooled peavad elama Euroopa majanduspiirkonnas või Šveitsis. Eesti isikukoodi puudumisel märgi sünniaeg.
  • asutajate kohustused MTÜ suhtes – näiteks et kannavad asutamisega seotud kulutused (riigilõiv)
  • juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad

Alaealised saavad luua MTÜ eestkostjate abil, aga ei saa ise olla ühingu juhatuses. Ühingu juhatusse tuleb valida sel juhul täisealised. Alaealised asutajad ei saa ka registreerida ühendust elektroonselt ettevõtjaportaalis, asutamistoimingud tuleb sel juhul läbi viia notari juures. Kui tegu on MTÜga, mille eesmärk on noorsootöö korraldamine või läbiviimine, ei pea vähemalt 15-aastane noor saama ega esitama selle liikmeks astumiseks eestkostja nõusolekut, kui MTÜ põhikirjas ei ole sätestatud teisiti.

Kui põhikiri ja asutamisleping on valmis, esita need koos avaldusega äriregistrile kande tegemiseks. Koostatud dokumentidega võid eelnevalt tulla tasuta konsultatsioonile maakondlikku arenduskeskusesse

 

Kuidas MTÜ-d äriregistris registreerida?

Pärast asutamiskoosoleku läbiviimist ning MTÜ põhikirja ja asutamislepingu kinnitamist tuleb MTÜ äriregistrisse kanda. Dokumentide esitamiseks on kaks võimalust:

Elektroonset asutamist ettevõtjaportaalis saad kasutada siis, kui kõigil asutajatel ja juhatuse liikmetel on digitaalse allkirjastamise võimalus. Sellisel juhul:

  • täida MTÜ registreerimise avaldus otse ettevõtjaportaalis
  • avalduse juurde laadi failidena üles põhikiri ja asutamisleping
  • seejärel lase kaasasutajatel ja juhatuse liikmetel dokumendid ettevõtjaportaalis allkirjastada
  • tasu MTÜ asutamise riigilõiv 20 eurot. Seda saad teha pangalingi kaudu ettevõtjaportaalis
  • esita kandeavaldus äriregistrile

Kui dokumendid on korras, teeb register uue mittetulundusühingu kande viie tööpäeva jooksul. Puuduste ilmnemisel annab register neist asutajatele teada ning annab tähtaja nende likvideerimiseks. Kui kõrvaldate puudused registri määratud ajaks, ei pea teistkordselt riigilõivu tasuma.

Vaata elektroonilise asutamise sammsammulist juhendit Elektrooniline asutamine ettevõtjaportaalis


Paberkandjal esitatakse registreerimisdokumendid siis, kui kõigil asutajatel või juhatuse liikmetel ei ole võimalik digitaalselt dokumente allkirjastada. Allkirjade õigsust kinnitab notar. Sellisel juhul:

  • tuleb asutamisleping ja põhikiri paberkandjal asutajate poolt allkirjastada notari juuresolekul
  • kui avalduse koostamisel kasutada notari abi, on tasu 18,20 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui lased dokumendid registrile esitada notaril, maksab see 12,75 eurot, millele lisandub käibemaks, ja lisaks iga lehekülje eest 20 eurosenti (vaata notarite teenustasud). Sellisel juhul tuleb notari juurde kaasa võtta mittetulundusühingu asutamislepingu ning põhikirja originaalid ja riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Maksekorralduse täitmise selgituse ja viitenumbrid leiad justiitsministeeriumi veebilehelt.
  • koos avaldusega tuleb registrile esitada eraldi lehel sidevahendite andmed (telefon, e-post, koduleht)
  • asutamisleping, põhikiri ja juhatuse liikmete tõestatud allkirjadega avaldus tuleb toimetada koos MTÜ sidevahendite andmetega isiklikult või tähitud postiga registriosakonda.
    Kõigi Eesti piirkondade kinnistus- ja registriasju haldab Tartu Maakohtu juurde kuuluv kinnistus- ja registriosakond, postiaadress: Pikk 32, Rakvere 44307. Kui toimetad avalduse ise registrisse, võid riigilõivu tasuda kohapeal või internetipangas.
  • Posti teel saadetavate dokumentide esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv enne dokumentide edastamist rahandusministeeriumi kontole (makstakse äriregistri toimingute eest, vaata riigilõivude kontod)
  • registrisse saadetud dokumendid peavad olema originaalallkirjadega

Korduma kippuvad küsimused sellel teemal

Kas on võimalik MTÜd asutada enda poolt valitud kuupäeval? Kas asutamislepingu elektrooniliselt vormistamise kuupäev on ka asutamise kuupäev?

Asutamisleping sõlmitakse ja põhikiri kinnitatakse asutajate poolt MTÜ asutamiskoosolekul. MTÜ asutajad võivad asutamiskoosoleku läbi viia ükskõik millisel enda poolt valitud kuupäeval ja nädalapäeval.

Eraõiguslik juriidiline isik, sh mittetulundusühing loetakse asutatuks ja omandab õigusvõime hetkest, mil ta on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2 ja mittetulundusühingute seaduse §2). Registrisse kandmise kuupäev on see kuupäev, millal kohtu registripidaja vastava kande MTÜ asutamise kohta registrisse teeb.

Kas alaealised saavad asutada MTÜ ning olla selle juhatuses?

Alaealised saavad luua MTÜ eestkostjate abil, aga ei saa ise olla ühingu juhatuses. Alaealised asutajad ei saa ka registreerida ühendust elektroonselt ettevõtjaportaalis.

Perekonnaseaduse § 179 lg 1 kohaselt on eestkostja (lapsevanem) eestkostetava (alaealise lapse) seaduslik esindaja. Alaealised saavad luua MTÜ eestkostja kirjaliku nõusolekuga. Mittetulundusühingute seaduse § 12 lõikes p5 on kirjas, et alaealise MTÜ asutajaks olemise ja liikmeks astumise korral ei kohaldata perekonnaseaduse § 188 lõike 1 punkti 5, mille kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks.

Kui tegu on MTÜga, mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine või läbiviimine, ei pea vähemalt 15-aastane noor saama ega esitama selle liikmeks astumiseks eestkostja nõusolekut, kui MTÜ põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Noorteühing on noorsootöö seaduse järgi MTÜ, mille liikmetest vähemalt 2/3 on noored (vanuses 7-26 eluaastat) ning mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine.

Juhatuse liikmeks peab mittetulundusühingute seaduse § 26 lg 2 kohaselt olema teovõimeline füüsiline isik, s.t vähemalt 18-aastane.

Milline nimi sobib MTÜle ning kas see peab sisaldama MTÜ lühendit või täies pikkuses väljakirjutatut?

MTÜde seaduse § 4 kohaselt peab nimi selgesti erinema teistest registrisse kantud mittetulundusühenduste nimedest, see ei tohi eksitada ühingu eesmärgi, tegevuse ulatuse ega vormi osas. Nimi ei tohi olla vastuolus heade kommetega ning peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus.

Mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab sellele, et tegu on isikute ühendusega. Nimi ei pea tingimata sisaldama täiendit mittetulundusühing, selle asemel võib nimes kasutada täiendit, mis viitab sellele, et tegemist on isikute ühendusega. Selliseks täiendiks võib olla näiteks ka ühing, selts, kogu, koda, klubi, föderatsioon, liit, keskliit, ring, sõpruskond, erakond, korteriühistu jne.

Nime osana saab kasutada lühendit MTÜ. Põhikirjaga võib ette näha, mismoodi rahvusvahelises suhtluses MTÜ nime tõlgitakse. Kuid mitut erinevat ametlikku nime (näiteks üks eesti ja teine inglise keeles) seadus ei luba

Kas MTÜ saavad asutada ka mina ja minu ettevõte (OÜ)? Mida seejuures silmas pidada?

Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut, asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud koras.

 

Kas kolmeliikmeline rokkbänd saab asutada MTÜ? Kui bänd saab esinemise eest tasu, kuidas seda liikmete/esinejate vahel jagada või kas nii üldse saab? Kas bändidele/ansamblitele on olemas MTÜ asutamise blankett või käsikiri?

MTÜ asutamiseks on vaja vähemalt kaks eraisikut ja/või juriidilist isikut – seega kolm bändiliiget saavad küll moodustada MTÜ. MTÜ saab ka palgata töötajaid ja neile tasu maksta. Esinemiste eest tasu saamine ja bändiliikmetele tasu maksmine peab olema kooskõlas raamatupidamise- ja maksuseadustega.

Ainult bändiga esinemine sobiks pigem äritegevusena – osutate muusikalist teenust ja maksate oma töötajatele (bändiliikmetele) teenitud tuludest palka. Raamatupidamislikult ja maksuseadustes ei ole vahet, kas tasu maksab MTÜ või OÜ. MTÜ asutamisel ei ole bändide jaoks eraldi vorme – kõik dokumendid on samad, mis ükskõik millise MTÜ asutamisel.

Kuidas toimida, kui soovime registreerida Eestis MTÜ, kuid organisatsiooni tulevased asutajad ei ole Eesti kodakondsusega ega ela Eestis?

Mittetulundusühingu asutamiseks on vaja vähemalt 2 asutajaliiget, nendeks võivad olla nii Eesti kui ka välismaa kodanikud. Kui näiteks Prantsusmaa kodanikud soovivad asutada ise MTÜ Eestis, tuleb seda teha samade asutamisdokumentidega, mis Eesti kodanikelgi. Asutajate allkirjad tuleb dokumentidel aga tõestada notariaalselt. Samuti tuleb eestikeelsed dokumendid tõlkida, sest allakirjutajad peavad aru saama, millele nad alla kirjutavad. Dokumendid tuleb kinnitada notariaalselt. Elektroonselt saavad välismaalased asutada MTÜ kui nad omavad e-residentsust.

MTÜ juhatuses peab vähemalt pool liikmetest olema Eesti kodanikud või omama e-residensust.

 

10 ühendust soovivad asutada katusorganisatsioonina MTÜ. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, et saaksime kõik vajalikud allkirjad antud?

Kui asutajaid on palju, siis võite kokku kutsuda asutamiskoosoleku, mille protokollite oma ühenduse ajaloo säilitamiseks. Koosolekul saate ka kokku leppida, keda nimetate omalt pool asutajateks, kes võivad ettevõtjaportaalis esitada asutamisdokumendid ja avalduse. Sel juhul on mõistlik asutamislepingut täiendada eeltekstiga – /asutamiskoosolekul osalenud ühenduste nimed/ kogunesid MTÜ asutamise koosolekule ning otsustasid nimetada MTÜ asutajateks /eraisikute nimed/, kes dokumendid allkirjastavad.

Hea on, kui asutajad kattuvad juhatuse liikmeks nimetatavate isikutega, kuna avalduse peavad ettevõtjaportaalis allkirjastama kindlasti ka juhatuse liikmed.

Kas tegutsemisvormi valikul (MTÜ või OÜ) võib lähtuda ka hilisemast tegutsemismahust? Tahan tegutseda valdkonnas, mis minu planeeritavate tegutsemismahtude juures ei ole kasumlik ja tõenäoliselt mingit suurt tulu mulle selle tegevuse tulemusel ka ei laeku.

Lähtuma peab siiski ideoloogiast ning loodava organisatsiooni eesmärgist ja tegutsemispõhimõtetest. On väikseid elustiili ettevõtteid, mis tegutsevad väga väikeste mahtudega, aga kuna põhitegevuseks on ettevõtlus ja eesmärgiks ettevõtlustulu saamine, siis MTÜ vormis tegutsemine ei ole siiski korrektne. Kui aga eesmärgiks ei ole tulu saamine, vaid mõne ühiskondliku eesmärgi täitmine, siis oleks õigem variant mittetulundusühenduse asutamine.

Kas korteriühistu tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus?

Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib Korteriühistuseadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014003).

Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita.

Oluline märkida, et alates 2018. aastast hakkab kehtima uus korteriühistute tööd reguleeriv seadus.

Inimestel on idee ühe projekti realiseerimiseks. MTÜ loomisele ei ole kunagi mõelnud ning eriti ei näe ennast organisatsiooni kas juhi- või liikmena. Mida oleks kõige mõistlikum teha?

Kui Sul on idee, mille realiseerimiseks vajad rahastamist ning samas ei ole huvitatud MTÜst, siis kasulikum oleks liituda tegutseva MTÜga ning jagada nendega oma ideed. Kui nemad on sellest huvitatud, võid saada projektijuhiks ning realiseerida oma idee MTÜ abil. Siis sa viid ellu oma projekti, saad kogemuse ning ei pea võtma kohustust, mis on sulle liiga koormav ja ebavajalik.

Kas asutatavale MTÜ-le nime valides võib lähtuda Mittetulundusühingute seadusest, mis sätestab, et mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest, ehk siis sama või sarnase nimega ei või olla teist MTÜ-d või SA-t. Kas MTÜ elektroonilisel asutamisel võib takistuseks saada, kui sarnase nimega on registreeritud äriühing, mis on registrist kustutatud?

Jah, võite oma MTÜle valida sama nime, mis oli äriregistris oleval äriühingul, kui see äriühing on registrist kustutatud (registris on ettevõtte staatuseks “kustutatud”). Kui staatuseks on „kustutamisel“ või mingi muu veel toimiv protsess, siis sama nime valida ei saa. Lõpliku otsuse nime valikul teeb registris ikkagi kohtunik, kes Teie taotlust menetleb.

Kas asutaja saab ühingust välja astuda?

Kui põhikirjaga ei ole asutajatele antud mingeid eritunnuseid või seatud väljaastumisega seotud piiranguid, siis on asutaja nagu iga teine liige ja võib välja astuda põhikirjas või seaduses sätestatud korras. Pole vahet, kas tegemist on füüsilise või juriidilise isikuga.

Oluline on siin siiski silmas pidada, et kui ühingul on vaid kaks (asutaja)liiget, siis sel juhul tuleb liikmeskonda suurendada, kuna ühe liikmega ühingut olla ei saa.