VAATA KA:

Siit leiad nõuandeid, kuidas mittetulundusühenduse (MTÜ, SA, seltsingu) arengukava koostamise protsessi eestvedada: keda ja kuidas peaks arengukava koostamisse kaasama.

Kasulikku ja elluviidavat arengukava ei saa koostada vaid ühenduse (MTÜ, SA, seltsingu) juht, juhatus ega väljast tellitud ekspert.

Kuigi praktikas kasutatakse võimalust kava koostamise teenus sisse osta või lasta kellelgi „ära kirjutada“, on äärmiselt oluline, et koosolekutele oleks kaasatud võimalikult palju ühenduse liikmeid (küla arengukava puhul küla elanikke). See on oluline seetõttu, et võimalikult lai ringkond saaks kaasa rääkida. Tihti ei tulda selle pealegi, et näiteks naaberseltsi arvamus teie ühenduse kohta on oluline aspekt mainekujunduse või koostöövajaduste osas.

Hea oleks luua nö arengukava töögrupp, kes võtab vastutuse kava koosolekute ja kokkukirjutamise osas. Soovituslik on kaasata töögruppi vähemalt üks inimene, kes on arengukava koostamise tööprotsessis varem osalenud.

Ühenduse arengukava koostamisse peaks kaasama:

  • kõik ühenduse liikmed ja juhtorganite liikmed
  • partnerid ja sidusorganisatsioonid (nt lähikonnas või samas valdkonnas tegutsevad) ühenduste esindajad
  • konkurendid (nt teise kultuuriseltsi esindaja)
  • püsitoetajad ja –annetajad
  • kohaliku omavalitsuse esindajad
  • kogukonna-, valdkonna- ja arvamusliidrid
  • külaseltsi puhul kõik külaelanikud ja ka sealsed suve-elanikud

Soovitus: Koosolekute ettevalmistamisel tee nimekiri kõigist inimestest ja organisatsioonidest, kes võiks töögruppi kuuluda. Küla või piirkonna arengukava koostamisel on eriti tähtis läbi mõelda kõik võimalikud inimesed ja grupid, kes on paikkonnaga seotud. Ei tohiks lasta end kallutada sellest, kui mõne lähedalasuva ühendusega koostööd ei tehta, ollakse konkurendid või tundub mõni inimene liiga imposantne, et teda tülitada.

Pea silmas, et igasugune avatus-kaasatus aitab tugevalt kaasa ühenduse positiivsele mainele, kuvandile, positsioonile kogukonnas. Kui sinust midagi ei teata, siis sinuga ei arvestata!

Mida rohkem inimesi ja arvamusi koos, seda põnevam võib olla tulemus. Kui aga tead, et sa ei saa vältida inimesi, kes on näiteks lärmakad, distsiplineerimatud või teie ühingu suhtes vaenulikult meelestatud, võiksid valmistuda reeglite paikapanemiseks ja korra pidamiseks. Metoodilisi juhendeid arendusprotsesside läbiviimiseks leiad veebilehelt www.mindtools.com.

Korduma kippuvad küsimused sellel teemal

Millistele küsimustele peaks arengukava vastused andma?

  • Kus me praegu oleme?
  • Kus me tahaksime olla planeerimisperioodi lõpus? (visioon, eesmärgid)
  • Kuidas me jõuame soovitud olukorrani? (strateegiad)
  • Milliseid konkreetseid tegevusi tuleb soovitud olukorrani jõudmiseks teha? (tegevuskava)
  • Kuidas me mõõdame tulemusi? (seire)

Millised on nõuded arengukavale?

  • konkreetne, kokkuvõtlik ja lühike
  • orienteeritud tegevustele
  • määratleb status quo
  • määratleb probleemid
  • selgitab kasu ja oodatavad muutused
  • kirjutatud lihtsas keeles

Kuidas koostada küla arengukava, mis on selleks vaja teha?

Küla arengukava on omaalgatuslik ja vabatahtlik, samas mitmetahuline ja aeganõudev protsess. Selleks, et arengukava koostama hakata, peaks kokku kutsuma küla üldkoosoleku. Koosolekul tuleks tutvustada, milleks arengukava vaja on, kuidas seda tehakse ja milline on igaühe roll arengukava koostamisel. Mida rohkem inimesi on kaasatud arengukava koostamisele, seda täiuslikum see tuleb. Arengukava on aluseks külaseltsi tegemistele, arengukava tuleks ka iga-aastaselt üle vaadata ja täiendada.

Peamised punktid, mis võiksid olla küla arengukavas kajastatud on: küla asukoht, loodus, ajalugu, teedevõrk ja infrastruktuur, elanikud, sotsiaal- ja majandusolud, küla arengutegurid, tulevikupilt, peamised tegevusvaldkonnad, järgmiste aastate tegevuskava, arengukava täitmise jälgimine ja muutmine.