Kodanikuühenduste kaudu viivad inimesed ellu oma soove, huvisid ja väärtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega, selle eest ise otsest rahalist kasu saamata.

Demokraatliku ühiskonna eelduseks on tugev ja iseseisev kodanikuühiskond, mis on tähtis just rasketel ja keerulistel aegadel, kui suhted kogukonna sees muutuvad eriti oluliseks. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikuühiskond valitsusele oluline partner otsuste tegemisel.

Kodanikuühendused võivad tulu teenida, kuid ei või seda jaotada kasumina liikmete vahel, vaid peavad kasutama seda ühenduse eesmärkide elluviimiseks. Kuigi kodanikuühiskonna majanduslikku kasu on keeruline mõõta, on kodanikuühiskonnal siiski märkimisväärne mõju, näiteks paljude inimeste jaoks annab kogukonda panustamine elule tähenduse ja mõtte.

 

Kodanikuühiskond Eestis

Eestis on kodanikuühiskonna pilt üsna kirju – siia kuuluvad nii külaseltsid, spordiklubid, kultuuri- ja haridusühingud, looduskaitsjad, mitmesugused klubilised tegevused kui ka ametiühingud, parteid, kogudused ja korteriühistud.

Juriidilise määratluse järgi on Eestis kokku üle 32 000 mittetulundusühenduse, kellest sihtasutusi on umbes 800. Ülejäänud on mittetulundusühingud. Täpsemat statistikat näeb Äriregistrist.

statistika

Allikas: Äriregister; TLÜ “Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis” (2014)

Kuigi kõik eelpool nimetatud organisatsioonid tegutsevad mittetulundusühingu või sihtasutuse vormis, ei pruugi tegemist olla veel klassikalises mõistes kodanikuühendustega.

Kodanikuühendustena käsitleme eelkõige avalikes huvides tegutsevaid ühendusi (ühishüvede nimel tegutsemine, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne; või tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga). Siia ei kuulu näiteks korteri- ja garaažiühistud ja teised vara haldamise või elamumajandusega tegelevad ühendused.