Raamatupidamise seaduse järgi on mittetulundusühingud ja sihtasutused raamatupidamiskohustuslased. Seltsingud on raamatupidamiskohustuslased vaid sellisel juhul, kui seltsingul tekib maksukohustus, näiteks töötaja palkamisega seoses. Raamatupidamise korraldamise eest vastutab mittetulundusühenduse juhatus.

Raamatupidamist korraldades peab silmas pidama järgmist:

  • järgi hea raamatupidamise tava
  • dokumenteeri tehingud
  • kirjenda tehingud raamatupidamisregistrites
  • koosta ja esita majandusaasta aruanne õigeaegselt
  • säilita raamatupidamisdokumente vähemalt seitse aastat (projektide puhul jälgi dokumentide säilitamise perioodi lepingus)

 

Raamatupidamise korraldamine

Raamatupidaja palkamine ühingul ei ole tingimata vajalik. Alternatiiviks on raamatupidamisteenus sisse osta või korraldada raamatupidamist ise. Kaks viimast võimalust on otstarbekad juhul, kui rahalisi liikumisi on vähe.

Raamatupidajate tööd hõlbustab raamatupidamisprogramm. Nii mõnedki raamatupidamisprogrammid on tasuta tarkvarana allalaaditavad, näiteks on väikeses mahus raamatupidamise jaoks tasuta või soodsa hinnaga sellised lahendused:

Enamikul neist on tasuta prooviperiood, et kasutaja saaks just oma vajaduste kohase programmi leida.

Google Drive (Google Docs) pakub vorme ning ühtlasi võimaldab hoida andmeid üle veebi kättesaadavatena.

 

Milliseid seadusi peab MTÜ ja SA raamatupidamisega seoses järgima?

Mittetulundusühing (MTÜ) või sihtasutus (SA) peab järgima kõiki Eesti õigusakte, mis reguleerivad nende tegevust. Olulisemad on:

Lisaks tuleb järgida Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määruseid ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid.

 

Raamatupidamise alused

Raamatupidamise aluseks on raamatupidamise sise-eeskirjad, mille kinnitab MTÜ või SA juhatus. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, st majandustehinguid kajastatakse nende toimumise seisuga, sõltumata sellest, kas raha tehingutelt on laekunud või tasutud.

Raamatupidamise sise-eeskiri peab sisaldama kontoplaani kontode sisu ja kirjeldusega ning reguleerib:

  • kuidas dokumenteeritakse ja kirjendatakse tehinguid
  • kuidas säilitatakse algdokumente
  • kuidas peetakse raamatupidamisregistreid
  • kuidas kajastatakse tulusid ja kulusid aruande kirjetel
  • kuidas investeeritakse varadesse ja kohustustesse
  • millised on arvestuspõhimõtted ja kuidas esitatakse informatsiooni
  • kuidas koostatakse aruandeid
  • kuidas kasutatakse arvutitarkvara
  • kuidas rakendatakse sisekontrolli meetmeid

 

Kas ühendustel on audiitorkontroll kohustuslik?

Mittetulundusühingul ei ole audiitorkontroll kohustuslik, kuid üldkoosolek võib järelvalve teostamiseks määrata audiitorkontrolli või revisjoni. Audiitorit soovitame kasutada mittetulundusühingutel, kus on rahalisi liikumisi rohkem, väiksemad ühingud võivad kasutada revisjonikomisjoni. Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.

Seda, millal järelvalve või audiitorkontroll on kohustuslik kirjeldavad Audiitortegevuse seaduse §91 ja §92. Audiitorkontroll on vajalik, kui:

Audiitorkontroll kohustuslik Ülevaatus kohustuslik
Vähemalt 2 näitajat ületavad Vähemalt 1 näitaja ületab Vähemalt 2 näitajat ületavad Vähemalt 1 näitaja ületab SA-le, kellel vähemalt 1 näitaja ületab
Müügitulu või tulu 4,0 milj 12,0 milj 1,6 milj 4,8 milj 15 000 eur
Varad bilansipäeva seisuga 2,0 milj 6,0 milj 0,8 milj 2,4 milj 15 000 eur
Keskmine töötajate arv 60 180 24 72  –

Samuti on kohustuslik audiitorkontroll näiteks sihtasutusele, mille asutajaks on riik, avalik-õiguslik juriidiline isik, kohalik omavalitsus, erakond või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses

 

MTÜ või SA majandustegevus ning kasu saamine

MTÜ ja SA võivad majandustegevusega tegeleda ja tulu teenida, kuid teenitud tulu võib kasutada üksnes mittetulundusühenduse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning kasumit ei või jaotada liikmete ega asutajate vahel.

 

Isikliku sõiduauto kasutamine ametisõitudeks ja hüvitise maksmine

Vastavalt teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korrale võib ametisõitudeks isiklikku sõiduautot kasutanud mittetulundusühenduse juhatuse liikmele või töötajale selle eest hüvitist maksta. Hüvitist võib maksta ka sihtasutuse nõukogu liikmetele.

Kulude hüvitamise kohta tuleb vormistada kirjalik otsus või käskkiri, milles on näidatud sõidu otstarve, hüvitise suurus, sõidu aeg või periood, mille jooksul sõite hüvitatakse. Hüvitist ei maksustata tulumaksuga, kui see ei ületa hüvitise arvestuse pidamisel 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 euro ulatuses kalendrikuus ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta.

Ühingud, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsilisele isikule auto kasutamise eest hüvitise väljamakseid (k.a puudega isikule), on kohustatud järgneva aasta 01. veebruariks esitama deklaratsiooni INF 14 Maksu-ja Tolliametile.

Maksuameti juhend isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmisel.

 

Töölähetused MTÜ-des ja SA-des

Mittetulundusühingutes ja sihtasutustes on võimalik vormistada töölähetusi. Töölähetuste kord kehtib töötajale ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Kulude hüvitamine ja päevarahade tasumine toimub tööandja ehk mittetulundusühenduse kirjaliku otsuse alusel. Päevarahasid saab maksta ainult välislähetuste puhul eeldusel, et välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht.

Maksu- ja Tolliameti juhend töölähetuskulude hüvitamise ja välislähetuse päevaraha maksmise kohta.

NB! Tasub hoida silm peal maksumuudatustel, millega võib alates juulist 2017 maksta lähetuskulusid ka vabatahtlikele

 

Erisoodustuste maksmine MTÜ-des ja SA-des

Erisoodustused on niisugused töötajale antud või tema heaks tehtud kulutused, mis pole töötasu, vaid käsitletav rahaliselt hinnatava soodustusena. Näiteks tööandjale kuuluva auto soodsalt või tasuta kasutada andmine, oma töötajate ja juhtorgani liikmete toitlustamine ja muud oma ühenduse töötajatele loodud hüved. Kui selliseid kulutusi teha, tuleb erisoodustused deklareerida TSD vormil ning tasuda tulu- ja sotsiaalmaks, mille tulemusena algne kulu peaaegu kahekordistub.

 

Majandusaasta aruanne

Majandusaasta pikkus on 12 kuud, asutamisel või lõpetamisel võib olla ka lühem, aga mitte pikem kui 18 kuud. See tähendab, et alates juulist asutatud organisatsioon võib esimese aastaaruande esitada alles ülejärgmisel aastal. Aruanne tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Majandusaaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui tegevust ei ole toimunud.

Majandusaasta aruande osad:

  • tegevusaruanne, kus antakse ülevaade majandusaasta olulistest sündmustest (RPS § 24), kogu organisatsiooni tegevustest, eesmärkidest, õnnestumistest ja plaanidest. Rahastajad hindavad tegevusaruande põhjal organisatsiooni suutlikkust, seepärast on soovituslik juba aasta vältel oma tegevused kirja panna, et aruande esitamisel oleks neid lihtne aruandesse kopeerida ja midagi olulist ei ununeks
  • raamatupidamise aruanne, mis annab täpse pildi finantsseisundist ja sisaldab bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude ja netovara muutuste aruannet ja aruannete lisasid.
  • MTÜ-l revisjonikomisjoni otsus (ei pea registrile esitama) või audiitori aruanne, kui see on mõne seadusega või põhikirjas nõutud. Registrile revisjoni arvamust esitama ei pea, audiitorile tuleb aga ligipääs anda ja tema kinnitab Ettevõtjaportaalis enda aruande samuti digiallkirjaga.

Audit on kohustuslik vaid osadele sihtasutustele (Audiitortegevuse seaduse 7. peatükk), aga alates 15 000 eurosest tulude või varade mahust tuleb tellida kõigil audiitorilt sihtasutuse aastaaruande ülevaatus. Teatud tingimusil on auditikohustus kõikidel raamatupidamiskohustuslastel (samas § 91 ja 92).

MTÜ majandusaasta aruande allkirjasta juhatus (RPS § 25), selle kinnitab üldkoosolek. SA majandusaasta aruande allkirjastab samuti juhatus, selle kinnitab nõukogu.

2010. aastast esitavad ka MTÜd oma aruanded elektrooniliselt MTÜde ja SAde registrile (nn äriregister). Loe lähemalt www.rik.ee. Kui aruanne jääb tähtajaks esitamata, võib registrit pidav kohus saata hoiatuse ja/või trahvida organisatsiooni või iga juhatuse liiget (320 – 3200 €) ja kui ühing või võlausaldajad ei reageeri, kustutab kohus organisatsiooni lihtsalt registrist likvideerimismenetluseta ära.

 

Vaata lisaks

Korduma kippuvad küsimused sellel teemal

Asusin tööle suure liikmeskonnaga MTÜ juhatuse liikmena ja saan ka väikest juhatuse liikme tasu, mille pealt tasutakse seadusega ettenähtud maksud. Peale kuuajalist töötamist jäin haigeks ja perearsti juures selgus, et mul pole kehtivat ravikindlustust, kuigi ühingu raamatupidaja väitel "võeti mind arvele tööleasumise kuupäeval". Milles asi?

Õigus ravikindlustusele on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetel, kelle eest üks või mitu juriidilist isikut maksavad sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 9 lõike 1 punkti 4 alusel ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. 2017. a on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus 141,90 eurot kuus.

Ravikindlustus tekib TSD esitamise tähtpäevast järgmisel päeval. TSD esitamise tähtaeg on väljamakse teostamisele järgneva kuu 10. kuupäev.

Ravikindlustuse kohta lugege rohkem Haigekassa veebilehelt.

Kas MTÜs võib palka maksta või peab kogu töö tegema vabatahtlikuna?

MTÜ võib kõigile lepingulistele isikutele palka maksta. Töötasu väljamaksmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks tuleb töötasu maksmine deklareerida maksuametile ja tasuda. MTÜs ei saa aastatulemit välja võtta dividendidena ehk siis jagada kasumit liikmete vahel.

Millal ja kuhu tuleb MTÜl teada anda saadud annetustest ja toetustest?

1. veebruariks peavad MTÜd ja SAd, kes on lisatud tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirja esitama aruande eelnenud aastal saadud kingituste ja annetuste kohta. Aruanne – Vorm INF 4 “Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon” – tuleb esitada Maksu ja Tolliametile.

Kõiki INF-deklaratsioone saab esitada ka e-maksuametis. Selleks tuleb sõlmida Maksu-ja Tolliametis e-teenuste leping. Paberil võib esitada INF-deklaratsiooni, millel on täidetud kuni 10 rida. INF-deklaratsioone e-posti teel esitada ei saa!

MTÜd, kes ei ole tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirjas, ei pea annetuste ja toetuste saamisest Maksu-ja Tolliametit teavitama. Maksu-ja Tolliametile deklareerib ja maksab maksud tema poolt tehtud kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt annetuste tegija.

Kas pean esitama majandusaasta aruande, kuigi pole aasta jooksul tegutsenud? Kuidas seda tegema pean? Kes mulle aruande koostab ja allkirjastamiseks saadab?

Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul kui tegevusi ning rahalisi toiminguid aruandeperioodi jooksul pole tehtud. Kui perioodi jooksul pole tegevust toimunud, tuleb seda mainida aruande ridadel, kus vastata tuleb sõnaliselt. Numbreid nõudvad lahtrid tuleb täita nullidega (juhul muidugi, kui kassa- ja kontojääki ei esine).

Aruande koostab või tellib selle koostamise juhatus, üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande ning seejärel esitab juhatus aruande ettevõtjaportaalis, kus vähemalt üks juhatuse liige kinnitab aruande digitaalallkirjaga.

Kuidas esitada majandusaasta aruanne kui teine juhatuse liige on välismaal ja ID-kaardi koodid ei toimi?

Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Enne aruande esitamist Äriregistrile peab majandusaasta aruanne olema allkirjastatud vähemalt ühe juhatuse liikme poolt. Kõik juhatuse liikmed ei pea ilmtingimata allkirjastama.

Mis juhtub, kui ühendus ei esita majandusaasta aruannet?

Alates 2009. a kehtib kõigile MTÜdele ja SAdele kohustus esitada majandusaasta aruanne Äriregistrile elektrooniliselt. Juhul, kui MTÜ ei ole aruannet õigeaegselt esitanud, saadab register MTÜle meeldetuletuse hoiatusmääruse näol koos uue tähtajaga aastaaruande esitamiseks. Tähtaja möödudes teeb Äriregister ühenduste B-kaardi andmetele täiendava märke: Kustutamishoiatus (Hoiatuse sisu: Registrit pidav kohus hoiatab Äriseadustiku § 60 lõike 1 alusel majandusaasta aruande esitamata jätnud äriühingut registrist kustutamise või sundlõpetamise eest).

Juhul, kui vaatamata Äriregistri poolt saadetud meeldetuletusele MTÜ puudusi ei likvideeri, on Äriregistril õigus algatada ise MTÜ tegevuse lõpetamine. Kui MTÜ liikmed soovivad või on otsustanud, et nad ei soovi MTÜ tegevusega jätkata, on Äriregistri poolt algatatud MTÜ tegevuse lõpetamine ehk isegi soodsam variant, kuna liikmete poolt algatatud ühingu tegevuse lõpetamine võib kujuneda üsna keeruliseks ja aeganõudvaks protseduuriks.

Kui aga ühingu liikmed soovivad vaatamata esitamata jäänud majandusaasta aruandele ikkagi tegevust jätkata, oleks mõistlik võtta esimesel võimalusel ühendust piirkondliku kohturegistri osakonnaga, et leppida kokku, kuidas edasi tegutseda.

Miks ettevõtja soovib sponsorlust pakkuda just ja ainult MTÜ kaudu?

Esmalt võiksite potentsiaalsetelt sponsoritelt teada saada, miks nad eelistavad anda toetuse just MTÜle. Ehk soovivad nad anda sponsorlust MTÜle, kes on kantud tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (vt tulumaksuseaduse § 11), kuna sama seaduse § 27 ja § 49 määratleb, et nimekirja kantud ühingutele annetuste tegemine on (teatud piirmäärades) tulumaksuvaba.

Kuidas korraldada ja leida rahalisi vahendeid MTÜ raamatupidamise korraldamiseks vastavalt seadustele ja nõuetele?

Juba ühenduse loomisel on mõistlik arvestada ühingu ülalpidamiseks vajalike püsikuludega. Need võivad olla rendikulud, raamatupidamisteenus, transpordikulud, erinevate liitude ja katusorganisatsioonide liikmemaksud jms. Siis saab juba ühingu liikmemaksu määramisel arvestada püsikuludega toimetulekuga. Soovitatav on igasse ühingusse kaasata vähemalt üks raamatupidamiskogemusega või ettevõtte juhtimise kogemusega inimene, et oleks ka igapäevaste dokumentide osas ja seaduse tundmise koha pealt abi käepärast.

Enne raamatupidamise korraldamist on mõistlik hinnata, kui palju plaanitakse ühingule tegevusi ja nendega seotud tehinguid. Kui ühing ei näe lähiajal ette palkade maksmist ja keerulisi-pikaajalisi projekte, võib hakkama saada ka püsiva raamatupidamislepinguta.

Kui keegi juhatuse liikmetest on võimeline koostama ja haldama dokumente, siis võib piisata, kui tellitakse teenusena vaid majandusaasta aruanne (kohustuslik kõigile MTÜdele). Kui aga makstakse töötasusid, näiteks projektides, peaks kogemusega inimene arvestama ja deklareerima maksed töötasudelt jooksvalt.

Kui keegi pole nõus raamatupidamist vabatahtliku tööna tegema, tuleb teenus sisse osta. Siin on mitu võimalust: esiteks võib leida raamatupidamisfirma, kellega tavaliselt sõlmitakse kokkulepe teenuse ostmiseks. Tavaliselt kujuneb teenuse hind selle järgi, kui palju on ühingul tegevust (seega ka nt tulusid-kulusid) ja mida oodatakse teenuse pakkujalt. Näiteks: kas ta peab koostama ja haldama ka algdokumente, kui palju on neid dokumente kuus, kas on vaja esitada deklaratsioone, milliseid aruandeid peab koostama jne.

Projektide raamatupidamiseks ja aruannete koostamiseks on võimalik mõnikord arvestada vastava teenuse hind juba projekti eelarvesse. Samuti võib ühendus, mis tegutseb avalikkuse huvides ja laiemat sihtgruppi teenides, küsida tegevustoetust kohalikult omavalitsuselt, alaliidult, valdkondlikult katusorganisatsioonilt vm.

Teine võimalus raamatupidamistöö korraldamiseks on palgata raamatupidaja ja leppida kokku töötasus. Tavaliselt sõlmitakse siis töö tegijaga töövõtuleping (lühiajaliselt või nt projektipõhiselt) või tööleping (pikema-ajalisel, püsiva töö vajadusel). Selline variant võib olla ühingule kallim, kuna töösuhte puhul tuleb tööandjal (st MTÜl) maksta brutotasu pealt sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaks. Suuremad ja laiema tegevusraadiusega ühendused vajavad aga tihti just püsivat raamatupidamisteenust ja neis töötavad raamatupidajad, näiteks osalise tööajaga.

Kas meie MTÜ, mis ei tegele kasumi teenimisega, peab registreerima end ka käibemaksukohuslaseks?

Käibemaksukohuslaseks tuleb registreerida ühendus siis, kui ühenduse käive (toodete või teenuste müük) ületab 16000 eurot. MTÜ igapäevast eesmärkidest tulenevat tegevust ei loeta käibeks. Käibe hulka ei arvestata ka projektitoetusi, annetusi ja sihtfinantseeringut.

Meie MTÜ sai toetust seminari korraldamiseks. Me ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja ja kuulsin, et peame osalejate toitlustuskulude pealt tulumaksu tasuma. Me ei ole seda planeerinud. Kas see vastab tõele ja missugused lahendused on?

Tulumaksusoodustusega MTÜde nimekirja mittekuuluvatel MTÜdel on väga piiratud võimalused osalejate toitlustamiseks. Maksuvabalt on võimalik igas kuus teha vastuvõtukulusid 32 euro ulatuses ja lisaks veel summas, mis on 2% palgafondist. Arvestust peetakse kuupõhiselt ja see tuleb deklareerida. Aasta lõpus on võimalik teha tasaarveldust, kui olete aasta jooksul vastuvõtukulusid vähem kasutanud. Teine võimalus on toitlustuskulud katta osalejate omaosaluse arvelt.

Kas seltsing saab esitada arvet (osutab näiteks päevajuhi vmt teenust)? Kui ei saa, siis millisele seadusele ja mis punktidele tuginedes ta seda teha ei saa? Seltsingud ei ole ju kuskil registreeritud. Neil ei ole ju raamatupidamise ja aruandluse kohustust, aga neil võib olla tulusid ja kulusid.

MTÜ seadus § 2 lg 2 annab seltsingu selgituse: „Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikult ja solidaarselt“. Seltsinguga seonduvat reguleerib Võlaõigusseadus. Seltsingusse kuuluvad füüsilised isikud saavad teostada tehinguid nagu eraisikud: ostu-müügi tehinguid (kaup ja toode) lepinguga ja teenuste (nt päevajuht) puhul saab kasutada töövõtu- või käsunduslepingut, mida reguleerib Võlaõigusseadus. Seltsing ei saa esitada arvet, kuna pole juriidiline isik.

MTÜ ei ole tulumaksusoodustuse nimekirjas ning üks selle juhatuse liikmetest tahab teha annetuse organisatsioonile, et maksta töötajatele korraliku palka. Küsimus: millised tingimused selle juures on?

Juhatuse liige võib teha annetusi. Kui liige teeb organisatsiooni annetust eraisikuna, siis sellest rahast ta ise endale palka maksta ei saa. Annetus tuleb MTÜl kajastada ka deklaratsioonis INF 9.

Kui räägime maksudest, siis midagi erakorralist juurde ei tule. Põhjalikum informatsioon on olemas Maksu-ja Tolliameti veebilehel. Juhatuse liikmel on ka teine võimalus organisatsiooni rahaliselt toetada- anda MTÜle laenu. Selleks vormistatakse laenuleping, kus lepitakse kokku laenu andmise tingimused.

Ühendus on asutatud 2004. aastal mittetulundusühendusena, vahetunud on juhatus ja enamus liikmetest. Ühendus ei ole kunagi taotlenud toetust projektiga ega sponsoritelt, vaid on oma huvitegevust rahastanud oma liikmete panustest. Majandusaasta aruannetesse oleme pikka aega kirjutanud nullid, sest liikmed on oma huvide objektidega tegelemise eest igaüks ise tasunud. Kas nii on õige?

Sellisel viisil saab tegutseda vaid registreerimata huviklubi, mittetulundusühenduse puhul on liikmete panused MTÜ käive ja majandusaasta aruandes nulle olla ei saa. Kui soovite samamoodi oma tegevust jätkata, tuleks lõpetada MTÜ tegevus ja edasi toimetada registreerimata huviklubina või seltsinguna.

Väljastame liikmemaksude tasumiseks liikmetele arved ning nad tasuvad selle alusel liikmemaksu. Kas see, et nad liikmemaksu arve alusel tasuvad, on meie ettevõtlustulu ja peame käibemaksu arvestuses seda jälgima?

Arve väljastamine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist on MTÜ jaoks saadava ettevõtlustuluga. Liikmemaksud ei ole MTÜ ettevõtlustulu. Käive tähendab MTÜ-de puhul osutatud teenuseid või müüdud kaupu. Projektiga saadud toetusi ja annetusi ning liikmemakse käibe hulka ei arvata. Lisaks ei kuulu käibe hulka ega käibemaksuga maksustamisele teatud teenused (tervishoiu-, sotsiaal-, turvakodu- ja MTÜ poolt mitmed oma liikmetele osutatud teenused; ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida MTÜ või SA osutab füüsilisele isikule).

Olen MTÜ juhatuse liige ja teen täiskohaga tööd MTÜ erinevates projektides terve aasta vältel. Kas ei teki probleemi, kui enamus MTÜ sissetulekust läheb ühe juhatuse liikme (minu) töötasuks, arvestades, et tööjõud ongi kõige suurem MTÜ kulu? On ju õige, et täiskohaga töö eest võib MTÜ palka maksta juhatuse liikmele. Kas aga kehtib see ka juhul, kui palk moodustaks 90% MTÜ kuludest. Kõige suuremad kulud MTÜ jaoks tuleksidki siis tööjõukulud (programmeerimine, disainimine, hooldus, arendus), mida tuleb teha pidevalt. Poleks ju vahet, kas maksan IT spetsialistile või endale. Kuna aga oman oskusi enamuse vajamineva töö tegemiseks, siis saaksingi kogu oma tööaja pühendada MTÜ projektide arendamisele, tehes seda tööd täiskohaga ja saades normaalset palka.

MTÜ võib oma juhatuse liikmele maksta tasu, mis on mõistlik tema tehtud töö eest, isegi kui see on 90% kogu MTÜ sissetulekust.

Kas MTÜ raamatupidamine aktsepteerib kütusetšekke isikliku sõiduauto kasutamisel?

Ainult kütusetšekid ei ole aktsepteeritavad, kui MTÜ kasutuses ei ole sõidukit. Ehk siis MTÜ peab omama või rentima (kasvõi 0 rendiga) mingit sõidukit, et selle sisse kütust osta. Kui teete sõite isikliku sõiduautoga, siis kehtivad ikkagi isikliku sõiduauto hüvitamise reeglid.

MTÜ asub äripinnal ja on tekkinud olukord, kus ei suudeta maksta enam üüri ja kommunaalkulusid. Mis teha?

Esmalt tuleks teha organisatsiooni majandusanalüüs. Analüüsida, kust ja missuguses mahus tulevad hetkel rahalised vahendid, kas hinnapoliitika on argumenteeritud, missugused on võimalused teisele pinnale kolimiseks ja kas see on kõige õigem lahendus, missuguseid fonde ja millisel eesmärgil on kasutatud. Kui sissetulekud ikkagi ei võimalda seda pinda rentida, tuleb otsida uus rendipind.

Kui ühing on käibemaksukohustuslane ja maksab ka palka, seda küll mitte kogu aeg, kas ka siis tuleb ka esitada TSD aruanne, kui palka ei maksa?

Kuna ühing on käibemaksukohustuslane siis tuleb iga kuu esitada TSD aruanne, olenemata kas olete palka maksnud või ei ole.

Kas MTÜ võib laekumata arve puhul nõuda viivist ning kuidas seda teha?

Jah, MTÜl on õigus, samuti nagu teistel juriidilistel isikutel, nõuda viivist ehk viivitusintressi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Seda reguleerib võlaõigusseadus § 113. Viivise määr (tavaliselt protsent arvest päevas) on hea märkida arvele. Seaduses on ette antud, et intressimäära lubatud maksimum sõltub Euroopa Keskpanga antust poolaasta kaupa (avaldatud RT-s Eesti Panga poolt), viimastel aastatel on see olnud vahemikus 0,75% kuni 2,00%. Viivise tasumiseks võib samuti esitada arve. Viivise arvestuses tuleb korrutada võlasumma (arve summa) viivise protsendiga ning võlgu oldud päevadega. Viivist ei tohi arvestada viivise pealt – s.t iga päev arvestatakse viivis ainult põhisummalt.

Milliseid kohustusi toob endaga kaasa tulumaksusoodustuse nimekirjas olemine?

Otseste kohustuste hulka kuulub kaks korda aastas deklaratsioonide INF 4 ja INF 9 esitamine Maksu- ja Tolliametile. INF 4 on deklaratsioon, kuhu märgitakse annetuste tegijad (nimi, äriregistrikood või isikukood) ning annetatud summad. Deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. veebruar. Deklaratsioonis INF 9 kirjeldatakse eelmise aasta kingituste ja annetuste kasutamist. Esitamistähtaeg on 1. juuli. Otstarbekas on esitada mõlemad deklaratsioonid läbi e-maksuameti, et olla kindel deklaratsioonide kohalejõudmises.

Tulumaksusoodustuse nimekirjas olemine eeldab, et ühing vastab tulumaksuseaduse § 11 toodud nõuetele (aruanded ja deklaratsioonid on esitatud õigeaegselt, maksusummad on tasutud tähtajaliselt, ühing tegutseb vastavalt põhikirjale, avalikes huvides jne). Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast välja arvata, kui ühing ei vasta tingimustele ja väljaarvamiseks piisab vaid ühest asjaolust. Lisainfot leiate Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Vaadake lisaks ka annetuste rubriigist.

Kas spordiklubi liikmed on samaaegselt ka ühingu liikmed - maksavad nad ju spordiklubi liikmemaksu?

Ühingu liikmeks astutakse sisseastumise avalduse alusel, s.t inimene teadlikult avaldab soovi osaleda ühingu tegevustes (panustab oma aega, osaleb koosolekutel ja tegevustes) ja kui üldkoosolek on otsustanud, et makstakse liikmemaksu, siis liige seda ka teeb.

Tavaline spordiklubi liige, kes kasutab vaid teenuseid, ei ole ühingu liige, vaid on teenuse kasutaja ja maksab liikmemaksu teenuste kasutamise eest – tal ei ole üldkooslekul osalemise õigust. Samas võib spordiklubi liige avaldada soovi astuda ühingu liikmeks.

Raamatupidamises hoitakse ühingu liikmemaks ja teenustelt saadav liikmemaks eraldi.

Kuidas saab seltsing maksta liikmetele töötasusid? Kes deklareerib maksud ja tasub need?

Seltsingu nimel käitub tööandjana see isik, kellel on seltsingu juhtimise õigus – eraisikuna. Tema koostab enda nimel ka deklaratsioonid (TSD) ning tasub vajalikud maksed. Tööandjale on EMTA veebilehel eraldi alaleht loodud.

Kui MTÜ liige on juriidiline isik, kas liikmemaksule lisandub käibemaks?

MTÜ liikmemaksu ei maksustata käibemaksuga, sest tegemist ei ole kauba võõrandamise või teenuse osutamisega ettevõtluse käigus.

Kas stipendiumeid saab maksta ainult see ühendus, kes on kantud tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja?

Stipendiumi maksmine peab olema ühenduse üheks põhikirjaliseks tegevuseks. Stipendiumi maksmiseks ei pea olema tulumaksusoodustusega ühenduse nimekirjas, küll aga võimaldab nimekirjas olemine stipendiume maksta tulumaksuvabalt. Loe lähemalt Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.

Meie ühingus ei ole juba mitu aastat üldkoosolekut toimunud. Juhatuse liikmed ütlesid, et majandusaasta aruanded on esitatud. Kas see on võimalik?

Majandusaasta aruande koostab juhatus ja vastavalt mittetulundusühingute seaduse § 19 kuulub selle kinnitamine üldkoosoleku pädevusse. Tehniliselt on võimalik aruanne esitada ilma üldkoosoleku otsust lisamata, kuid vastavalt mittetulundusühingute seadusele peab olema üldkoosoleku poolt heaks kiidetud.